/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/04/03/550703t1h2b19.jpg)
Viimase kümne aastaga on Eestis töövõimetuspensionäride arv ligi kahekordistunud ja summad, mis riik neile kulutab, viiekordistunud.
Töövõimetute hulk on kümnendiga kahekordistunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 1. jaanuaril oli töövõimetuspensionäre 82 590. Seega sai peaaegu iga kümnes tööealine inimene töövõimetuspensioni, vahendab Laura Raus.
Töövõimetuspensioni saab inimene, kel on tuvastatud püsiv töövõimekaotus vähemalt 40 protsenti. 40-protsendise töövõimetusega inimesele maksti eelmisel aastal pensioni keskmiselt 130 eurot kuus. 2001. aastal sai töövõimetuspensioni vaid iga kahekümnes tööealine inimene.
Täieliku töövõimetusega inimese keskmine pension ulatus 252 euroni, näitavad sotsiaalkindlustusameti andmed. Töövõimetuspensionidele kulutas riik mullu ligi 15 miljonit eurot, 2001. aastal oli see summa kolm miljonit.
«Töövõimetuspensionäride hulga kasv on seotud erinevate põhjustega,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik. «Olulisim neist peitub nõukogudeaegsetes töötingimustes – toonased töötajad on praeguseks jõudnud vanemasse tööikka ja püsiva töövõimekaoga isikute arvu kasvutempo progresseerub just pensionieelsesse ikka jõudmisel.»
Kasvule aitavad tema sõnul kaasa ka pensioniea tõus, majanduslangus ja töötus ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi puudumine. Samuti meditsiini areng, mis võimaldab terviseprobleeme varasemast paremini diagnoosida.
Praxise analüütik Vootele Veldre märkis, et kasvu taga on aimata nii pensionisüsteemi kitsaskohti kui ka sotsiaalprobleeme.
«On võrdlemisi avalik saladus, et teatud piirkondades täidab töövõimetuspension osaliselt sotsiaaltoetuse eesmärki,» tõdes Veldre.
Sotsiaalministeeriumi teatel pole töövõimetuspensionäride arvu vähendamine eesmärk omaette.
«Eesmärgiks on püsiva töövõimekaotusega inimestele nende tervislikule seisundile sobiva töö leidmine või sobivaks tööks väljakoolitamine, vältimaks nende väljalangemist tööhõivest või loomaks eeldused nende naasmiseks tööhõivesse,» selgitas pressiesindaja Nõmmik.