Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Estonian Airi endised töötajad nõuavad Nordicalt kohtus muljetavaldavat summat (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
7. novembril 2015 lahkus Tallinna lennujaamast viimane Estonian Airi värvides lennuk, sihtkohaks Kopenhaagen.
7. novembril 2015 lahkus Tallinna lennujaamast viimane Estonian Airi värvides lennuk, sihtkohaks Kopenhaagen. Foto: Erik Prozes

Ligi 60 Estonian Airi endist töötajat läksid kohtusse uue lennufirma Nordica vastu, nõudes neilt enam kui 1,7 miljoni eurot saamata jäänud koondamisrahasid.

Estonian Airi pankrot kuulutati välja 2015. aasta lõpus. Juba toona rääkis Eesti liinilendurite ametiühingu esindaja Helen Reinhold, et suur osa firma töötajaid pole koondamistasu veel saanud ja see võib aega võta kuni mitu kuud. Ametiühing läks Estonian Airi vastu ka kohtusse.

Nüüd, juba poolteist aastat pärast pankrotti, pole 59 töötajat endiselt enda sõnul õiglast koondamishüvitist saanud. Seetõttu otsustati seekord alustada kohtuteed uue lennufirma Nordica vastu.

Töötajaid esindava advokaadibüroo Sirel ja Partnerid vandeadvokaadi Kalle-Kaspar Sepperi sõnul nõuavad 59 töötajat kohtu kaudu Nordicalt enam kui 1,7 miljonit eurot saamata jäänud töö- ja puhkusetasusid ning töölepingu ülesütlemise hüvitisi. 

«Tegemist on äärmiselt mahuka vaidlusega, mida rahastab hagejate poolelt suures ulatuses DAS Õigusabikulude Kindlustuse AS, kellega oli paljudel töötajatel sõlmitud kindlustuslepingud. Ilma kindlustuse toeta oleks hagejatel kui eraisikutel sellise mastaabiga kohtuvaidluse alustamine suurettevõtte vastu käinud üle jõu,» ütles ta. 

Miks aga nõutakse raha Nordicalt, mis pole Estonian Airi töötajaid tegelikult palganud? Sepper ütles, et nende tõendite kohaselt on Estonian Air üle läinud uude kehasse Nordicasse, mistõttu viimane vastutab solidaarselt ka kõigi endiste töötajate nõuete eest. 

«Hagejate hinnangul toimus lennundusettevõtte üleminek ettekavatsetult ja täpselt planeeritult,» rääkis ta. Seda kinnitavad tema hinnangul omanike ja juhtorganite liikmete kattumine, täpselt samade lendude jätkamine, sisulise majandustegevuse, juhtivtöötajate, õhusõidukite, koostööpartnerite ja lepingute üleminek. 

Sepperi sõnul on Nordica esitanud kohtule taotluse, et protsess kuulutataks kinniseks. Lisaks tahavad nad kõikidelt hagejatelt võimalike menetluskulude katteks 154 080 eurose tagatise tasumist.

Estonian Airi endine piloot Helen Reinhold rääkis, et neil on Estonian Airi pankrotipesast rahad saamata. «Me otsustasime, et lähme kohtusse, kuna tundub, et Estonian Air läks üle uude kehasse ehk Nordicasse. Kui üle lähevate ettevõtte tulud, peavad minema ka kulud,» ütles ta.

Nordica kutsus rahulolematuid töötajaid enda juurde tööle

Nordica juht Jaan Tamm oli Estonian Airi töötajate hagist üllatunud. Ta ütles, et niipalju kui ta on aru saanud toetub töötajate hagi oma endise tööandja ja tänaseks pankrotistunud ettevõtte vastu. 

«Nordica on aga uus ettevõtte, mis alustas oma tööd nullist ning mis tegutseb oma äriplaani ja enda loodud väärtuste alusel. Kindlasti võib hagi sisaldada ka õiguslikke nüansse, kuid nendega tegelevad meie juriidilised nõustajad,» kommenteeris Tamm. Nordicat esindab kohtuvaidluses advokaadibüroo COBALT. 

Tamm ütles, et inimlikust seisukohast saab ta töötajatest aru. Ühe lahendusena kutsus ta rahulolematuid töötajaid Nordicasse tööle. «Tulge ja panustame koos Nordica ja Eesti lennunduse arengusse. Me vajame oma lendudele järjest rohkem nii tublisid piloote kui salongipersonali, aga ka töötajaid kontorisse,» ütles ta. 

Estonian Air lõpetas tegevuse 2015. aastal 7. novembril pärast seda, kui selgusid Euroopa Komisjoni uurimise tulemused, mille kohaselt andis Eesti Estonian Airile ebaseadusliku riigiabi. Kuna lennufirmal ei olnud raha, et seda tagasi maksta, läks ettevõte pankrotti.

Estonian Air oli 2015. aastal suurim pankrotistunud firma Eestis. Nõudeid oli firmale ühtekokku 120 miljoni euro eest. Pankrotihaldur Toomas Saarma sõnul kasutatakse vara müügist saadud raha pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Tagasi üles