Inimarengu aruanne: Ettevõtjad hakkavad peagi tootmist Eestist ära viima

UPM-Kymmene Otepää vineeritehas. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Värskes inimarenguaruandes on eksperdid üsna üksmeelsed, et Eestis asuvad ettevõtted hakkavad tulevikus viima tootmis- ja arendustegevust ühe enam teistesse riikidesse.

Selle põhjus on aruande järgi nii meelitav välisturg kui ka sisendimaksumuse tõusu surve Eestis. «See võib, aga mitte tingimata, olla Eestile ohtlik, eelkõige siis, kui tegemist on välismaa omaniku ettevõtte või ettevõtte müügiga.  Senine kogemus on näidanud, et Eestis asuva ettevõtte laienemisel välismaale ei pruugi Eestis tehtava töö maht ega ka nn valgekraeliste töötajate arv tingimata väheneda, vaid võib isegi suureneda. Palju oleneb sellest, kas suudame seda objektiivset protsessi ka suunata, » seisab aruandes.

Nordea peaanalüütik Tõnu Palm nentis aruannet kommenteerides, et meil on vist kombeks kohati üle muretseda, kuigi teema on kahtlemata aktuaalne. «Arendustegevusele panustavad täna kõik edukamad riigid ja sellest on Eestis vajaka, » lausus Palm.  «Eesti majandus on lähenemas täistööhõivele ning seega on ootuspärane, et seoses eksporditulude edasise kasvuga hakkavadki kõrgema lisandväärtuse ja palgatasemega töökohad võtma ära turgu nõrgematelt. »

Palmi sõnul see peabki nii olema, seda enam arenevates majandustes, mis konvergeeruvad madalamatelt sissetulekute tasemetelt euroala keskmise suunas.  «Madal tööpuudus on märk sellest, et tööjõu roteerumiseks kõrgema lisandväärtusega harudesse on üks oluline eeltingimus juba täidetud, » märkis Palm.

 Palmi sõnul sõltub riigi edukus  paljuski koostööst erasektoriga. «Tuleks kasuks kui tööjõuturul kasvaks pikemas horisondis tööjõu pakkumine ennekõike strateegiliselt olulistes sektorites, mille puhul on oodata jõudsamat lisandväärtuse kasvu, » ütles Palm.

 Palm tõi välja, et kuigi lisandväärtuse lõhe euroala keskmisega on eksportivas tööstuses jätkuvalt suur, siis mahu kasvult on Eesti saavutanud arvestatava tulemuse. Nimelt on 2017 I kvartali seisuga Eesti kiireima tööstustoodangu mahu kasvuga euroala riikide seas koos Läti ja Leeduga. Kui euroala tööstustoodangu maht (v.a ehitus) ületab täna 2005. aasta taset ca 6%, siis Eestis 47%, Lätis 33% ja Leedus 26%.  Eksporditulude edasine kasv toetab tootlikkuse paranemist, lisas analüütik.

 Majandusnäitajad ei kinnita arendustegevuse lahkumist, vaid vastupidi kasvavat nõudlust, märkis Palm. «Tööhõive kasvab täna paljuski kiirema tulude ja lisandväärtuse kasvuga tehnoloogia ja teenusteharudes.  Näiteks keskmine hõivatute arvu kasv info-ja side harus on alates 2002. aastast kahekordistunud. Kutse-, teaduse ja tehnikaharudes on hõive stabiilselt kasvanud ning jõudnud 15 000lt 25 000le,» rääkis Palm.

Tema sõnul kosub tempokalt näiteks ka töötajate arv programmeerimise, konsultatsioonide harus, mille lisandväärtus on alates 2002. aastast seitsmekordistunud. Tööhõive on samas viiekordistunud. Need on arvestatavad numbrid, rõhutas Palm.

Palm märkis, et IKT, aga ka tööstussektori esindajad kurdavad kvalifitseeritud tööjõu nappuse üle, et arendada tootlikkust. «See kõik tähendab, et potentsiaalne nõudlus inseneride järele on tulevikus suurem mitte väiksem. Inseneride nõudlus on selges kasvutrendis, mis viitab arendustegevuse tähtsustamisele, » lausus analüütik.