:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/27/6596171t1h079a.jpg)
Kuigi valitsus on heaks kiitnud otsuse, millega lastakse eelarve järgmistel aastatel miinusesse, ütles rahandusminister Sven Sester, et nad on valmis seda ümber vaatama, kui majandusolukord seda nõuab.
Sester andis mõista, et eelarvemiinus võib ära jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed majandusanalüütikud ütlesid kui ühest suust, et valitsus peab eelarve defitsiiti laskmisel ja majanduse ergutamisel olema väga ettevaatlik, kuna esimese kvartali 4,4 protsendiline kasv ületab juba majanduse potentsiaali ja riigi sekkumine viib majanduse tasakaalust välja
Näiteks Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja tõdes, et selline käitumine võib riigi majanduskriisini viia. Ta lisas, et headel aegadel nagu praegu on mõistlik koguda puhvreid tulevaste aastate jaoks, mis ei pruugi nii head olla. Sama meelt olid ka mitmed teised analüütikud.
Seepeale ütles rahandusminister Sven Sester, et täpsemad otsused eelarvepoliitika kohta tehakse nagunii sügisel pärast rahandusministeeriumi uue ja põhjaliku majandusprognoosi valmimist. «Loomulikult oleme valmis eelarvepoliitikas tegema korrektuure, kui majandusolukord seda nõuab,» ütles ta.
Veel rääkis Sester, et tal on hea meel, et käes on esimesed märgid majanduskasvu taastuma hakkamisest. «Nüüd tuleb jälgida, kuidas see tendents jätkub. Ühe kvartali kiire kasvu kõrval peaksime vaatama ka kaugemale ehk seda, kuidas Eesti majandus on kriisist taastunud. Kuna majanduse kasvutempo on meile pettumusi valmistanud mitu aastat järjest, siis on meie majanduse baastase veel küllaltki madal,» möönis ta.
Valitsus otsustas aprilli alguses muuta riigieelarve baasseadust nii, et tulevikus võib majanduse elavdamiseks eelarve struktuursesse miinusesse lasta.
See tähendab, et valitsus saab aastas kasutada 0,5 protsenti SKTst ehk umbes 115 miljonit eurot reserve selleks, et võtta laenu suurte investeeringute tegemiseks: teede ehitamine, linnahalli renoveerimine, IT-teenuste arendamine jt.