:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266813t1h078a.jpg)
SEB Eesti majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul paneb esimese kvartali tubli majanduskasv valitsuse kahvlisse: neil on raskem leida põhjendusi, miks peaks laenu arvelt majandust elavdama.
SEB: tubli majanduskasv paneb valitsuse kahvlisse (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nestor ütles, et tõenäoliselt ootab meid tervel käesoleval aastal senisest kõrgem majanduskasv, mis muudab valitsuse jaoks põhjenduste leidmise majanduse täiendavaks stimuleerimiseks veelgi raskemaks.
Teatavasti on valitsus otsustanud lõdvendada eelarvereegleid, mis võimaldavad võtta kas laenu või kasutada eelmiste perioodide reserve suurte taristuinvesteeringute elluviimiseks.
Kommenteerides aga esimese kvartali 4,4 protsendilist SKT kasvu, märkis Nestor, et siin andis olulisima panuse just ekspordi jõuline suurenemine. Nimelt kasvas kaupade ja teenuste eksport aastaga tervelt 12 protsenti, mis on viimase kuue aasta kiireim kasv.
Tähtsamatest sektoritest tõi Nestor välja puidutööstusel, mis on tänu Skandinaavia nõudlusele kiiresti kasvanud. Lisaks aitas kaasa ka mahtude taastumine suures metallitööstuses.
«Eesti metallitööstus valmistab peamiselt erinevaid suuri metallkonstruktsioone, mille tellimuste hulk sõltub klientide valmidusest teha suuri põhivarainvesteeringuid. Tundub, et kõrgem tootmisvõimsuse rakendatus ja optimistlikumad kindlustundeindikaatorid on lõpuks pannud ka metallitööstuse väliskliendid investeeringutele mõtlema,» ütles Nestor.
Ta lisas, et suure tõusu tegid ka investeeringud Eesti siseselt. «Vähemalt osaliselt väljendub selles küll mõni üksiktehing transpordivahenditega,» märkis ta.
Ökonomist leiab, et aasta teises pooles peaks majanduskasvu tempo siiski aeglustuma, seda eelkõige eelmiste perioodide parema võrdlusbaasi tõttu.