Eesti majanduskasv tegi üle pika aja võimsa hüppe

Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha. Foto: Marko Saarm / Sakala

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKt) suurenes 2017. aasta esimeses kvartalis tervelt 4,4 protsenti. Viimati kasvas majandus kiiremini ligi viis aastat tagasi. 

Tänavu esimeses kvartalis oli SKT jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. Viimati kasvas majandus kiiremini 2012. aasta teises kvartalis, mil SKP hüppas 6,2 protsenti. 

Tegevusaladest panustas majandus kasvu kõige rohkem töötlev tööstus. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse suurenemist metalltoodete, mootorsõidukite ning toidu- ja joogitootmise kasv. Majanduskasvule aitasid oluliselt kaasa ka kaubanduse ning ehituse tegevusalad. Kaubanduse kasvule andis esimeses kvartalis hoo sisse hulgikaubandus.

Kuigi neto-tootemaksud jooksvates hindades kasvasid, siis hinnamõjusid arvesse võttes pidurdasid neto-tootemaksud SKT kasvu. Käibemaksu laekumine suurenes, kuid aktsiisimakse laekus vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

SKT kasvas kiiremini kui hõivatute arv, kuid samas jäi kasvukiirus alla töötatud tundide arvu muutusele. Hõivatute arv kasvas 2,2 protsenti ja töötatud tundide arv 4,4 protsenti (tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal).

Seega tootlikkus hõivatu kohta suurenes 1,8 protsenti, kuid tootlikkus tunni kohta vähenes 0,4 protsenti. 2017. aasta I kvartalis suurenes tööjõu ühikukulu eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,7 protsenti, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest peamiselt transpordivahendite, mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja puittoodete väljaveo suurenemise tõttu.

Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes. Kasv toimus peamiselt transpordivahendite ja metallide impordi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste eksport oli impordist jätkuvalt suurem. Netoeksport (ekspordi ja impordi vahe) oli 2017. aasta esimeses kvartalis positiivne, moodustades SKT-st 2,3 protsenti.

Sisenõudlus panustas SKT kasvu positiivselt ja suurenes hinnamõjusid arvesse võttes peamiselt hüppeliselt kasvanud investeeringute toel 3,6 protsenti. Samuti suurenesid lõpptarbimiskulutused.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 16,5 protsenti, olles peamiselt mõjutatud mittefinantsettevõtete investeeringute suurenemisest transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt investeeringud hoonetesse ja rajatistesse nii valitsemissektoris kui ka mittefinantsettevõtete sektoris.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv aeglustus ning oli 2017. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2016. aasta esimese kvartaliga 0,6 protsenti.

Kuigi sisemajanduse nõudlus kasvas aeglasemini kui SKT, olid lõpptarbimiskulud ja kapitali kogumahutus kokku suurem kui SKT.