Jaapani maavärinast ja tsunamist on möödunud kolm nädalat. Elu pealinnas ei ole enam endine. Pulbitsevat, isegi lärmakat Tokyot on tabanud elektrikatkestuste, igapäevaste surmasõnumite ja radiatsiooni-hirmu eriskummaline ühismõju.
Tokyo uus argipäev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elanikud on võtnud omaks jishuku vaimu. Mis tähendab seda, et ollakse rõhutatult endassetõmbunud ja vaoshoitud. Tuled põlevad tuhmilt, meelelahutus on kõrvale pandud. Tele- ja tänavareklaamid võeti tõtakalt eetrist ära ja kisti maha.
Pinnapealsele külastajale ei pruugi kõik muutused kohe silma hakata – umbes nagu lastemängus, kus küsitakse: «Mis sellel pildil valesti on?» Kuigi elu üle Tokyos on laskunud midagi argipäeva sarnast, on see üks uutmoodi ja habras argipäev.
Hämarus ja pimedus
Suurlinnaliku tuledesära poolest tuntud Tokyo on nüüd õhtuti poolpime, kuulsad Shinjuku ja Ginza «neoonmetsad» on välja lülitatud. Valitsusasutusi ja suurfirmade peakortereid külastades tekib seos välksõja-aegse Londoniga. Koridorid on pimedad, küte maha keeratud. Tee treppidest üles on pikk ja vaevaline.
Metroos, ostukeskustes ja kontorihoonetes on «alla» suunas eskalaatorid seisma pandud. Nüüd, kus linnakodanikud on mõtteis valmistumas pikaks ja kuumaks suveks ilma õhukonditsioneerideta, on elektrikatkestuste mõju valdav. Peened pintsakud on kõrvale heidetud, lukshotellide personal tegutseb särgiväel, sest kliimaseadmeid kasutatakse vaid äärmise vajaduse korral. Tõsisem on aga lugu haiglates, kus on kõlanud hoiatus: operatsioone tuleks plaanida vähem, sest elektrit saab jaopärast.
«Kiirkorras poissmeheks» sündroom
Välistöötajad – peamiselt meessoost pankurid ja ärijuhid – on «sekundi pealt» poissmehe seisusse sattunud. Paljud jäid tööle, kuid naised-lapsed on läkitatud kas Tokyost lääne suunas või hoopistükkis maalt välja. Kuna koolid on kinni ja ülestõusmispüha peale tulemas, plaanivad välispered nagunii eemal olla. Mehed jäävad seega omapead.
Lennusegadus
Kuna rahvusvaheliste lendude personal parema meelega Tokyos ei maanduks, on osad lennud suunatud ümber Osakasse või Nagoyasse. Euroopast ja USAst kohale lendamine võib võtta viis kuni seitse tundi kauem kui varem, sest paljud lennuliinid, näiteks British Airways, Lufthansa, Air France ja Qantas teevad peatusi Soulis, Hongkongis või mõnes muus kohas, et mittejaapanlastest pardapersonal välja lasta ja jaapanlased asemele võtta.
Pealinna välditakse – üks ilmekamaid märke nähtusest, mida kutsutakse «kiiritusparanoiaks».
Koolide uksed kinni
3/11 järgse väljarände taga on paljuski ka tõsiasi, et Tokyo rahvusvaheliste koolide uksed jäid pärast kevadvaheaega suletuks. Üks suurimaid neist, American School in Japan astus pretsedenditu sammu, pakkudes õpilastele kuni aprilli lõpuni interneti vahendusel «virtuaalseid tunde». Kuigi mõned koolid sel nädalal tööd jätkasid – olgugi õpilasi on kohal vaid veidi üle poole – jäid paljud Prantsuse ja Hiina koolid siiski veel kinni. Brittide The British School in Japan avab uksed esmaspäeval
Mobiiltöö
Kuna paljud töötajad on pärast 11. märtsi kontorist eemal ning nii mõnedki teevad siiamaani tööd kodus või väljaspool Tokyot, on Jaapani traditsiooniliselt jäik ärikultuur sunnitud muutuma. Mõned firmad panid kiirkorras püsti virtuaalsed privaatvõrgud, et võimaldada kaugpääsu oma arvutisüsteemidesse. Teised lubavad töötajatel esmakordselt oma isiklikke meiliaadresse, mobiiltelefone ja teisi seadmeid kasutada, et nad paindlikumalt «kodukontoris» tegutseda saaksid. Twitter, Ustream ja Skype on saanud endale miljoneid uusi jaapanlastest kasutajaid. Nii paisus Twitteri kasutajaskond vaid ühe nädalaga (7.-13. märts) 133 protsendi võrra 7,5 miljoni peale. Ja kasv aina jätkub.
Uus vaikus
10. aprillil toimuvad Tokyo kuberneri valimised tulevad ajaloolised ja kordumatud. Kandidaadid on hüljanud oma lärmakad liikuvad kampaaniamasinad ning kasutavad «vaikse valimisvõitluse» taktikat, pidades siiraid ja tõsimeelseid kõnesid valitud paikades. Mis veelgi toredam, kadunud on ka ultrarahvuslaste kõrvulukustavate kõlaritega veokid, mis muidu linna mööda ringi sõita tavatsevad, et Jaapani kadunud hiilgust taga nutta.
Toidumure
Vaatamata valitsuse kinnitustele, et kraaniveel ja Fukushima lähistelt aladelt pärineval toodangul peetakse hoolikalt silm peal, on ilmne, et «riikliku info» suhtes ollakse skeptiliselt meelestatud. Hirm radioaktiivse saaste eest (ka merevees) on andnud hoobi restorani- ja toidutööstusele, eriti kalamüügist sõltuvatele sektoritele. Sushirestoranide äri kukkus sügavasse auku, Tsukiji turu kalahinnad samuti. Restoranides küsivad külastajad murelikult, kust iga komponent pärit on.
Pudeliveel on tohutu minek. Kuid mõnedele restoranidele, mis Euroopast vett impordivad – näiteks Tokyo Ginza linnaosa luksuslikule Beige’ile – on transpordifirmad teada andnud, et vesi tuuakse nüüdsest vaid Osakani, sest töötajad ei taha Tokyosse tulla. See aga tõstab tarnehindu.
«Nõukogude-stiilis» supermarketid
Unustage iPad 2. Selle vidina turulepaiskamise Jaapanis lükkas õnnetus kaugemasse tulevikku. Elektrikatkestuste tõttu on kõige nõutavam tehnoloogia Tokyos nüüd lihtsad elementaarsed taskulambid ja nende patareid. Bensiin ja nii mõnigi muu tarbekaup on jätkuvalt defitsiit. Lukskauba müük on alates maavärinast kukkunud hinnanguliselt 30 protsenti, ütlevad tööstusharu esindajad. Kuna külmutusseadmeid ei saa täisajaga töös hoida, napib sügavkülmutatud ja jahutatud tooteid – nii impordituid kui kohalikke – samal ajal kui piima-, liha- ja aedviljatoodetest samuti puudus kätte on tulnud. Ka pärast esimese ostupaanika vaibumist näevad mõned supermarketid välja kui Külma sõja aegsed poed Ida-Euroopas. Mõningaid värskeid asju ja elementaarseid toiduaineid võib otsima jäädagi.
Härradeta baarid
Sel ajal kui bürokraadid ja eluliselt tähtsate valdkondade töötajad enneolematult palju ületunde teevad, on teenuste- ja jaemüügisektorites paljud inimesed üleliigseks jäänud. Taksod ootavad pikkade sabadena olematuid kliente, varem võimsalt sumisenud meelelahutustööstuse tuurid on maas. Mõned Tokyo tipphotellid on enamiku osapäevatöötajaist vallandanud, üks aga – kesklinna Shangrila – pandi kuuks ajaks kinni.
Kõvasti on saanud räsida nii Tokyo diskreetsemad (ettevõtete meelelahutus-eelarvetest elatuvad) kui Shinjuku ja Roppongi «mahlakamad» baarid ja ööklubid. Ärimeestele kunagi nii armsates sületantsukohtades on välismaised «meelelahutajad» kas ilma tööta – või põgenenud.
Vaid viimase nädalaga on kinni pandud vähemalt 60 restorani. Uue kasinusaja märgiks on aga tõsiasi, et pitsade kojutoojatel on palju tööd, tõelist buumi kogevad aga odavate nuudlite- ja kiirtoiduga kaubitsejad.
Lõbu on läbi
Tokyo Disneyland ja DisneySea – maailma kõige populaarsemad ja kasumlikumad lõbustuspargid – tehakse käesoleval nädalavahetusel taas lahti. Küll aga tähendavad elektrikatkestused seda, et lahtiolekuaeg on piiratud ning mõni atraktsioon töötab lühemalt, «säästurežiimil». Mõned asjad, näiteks suured Ameerika mäed, on maavärina tõttu rivist väljas.
Konverentsid, kontserdid ja festivalid – näiteks selleks nädalaks plaanitud Tokyo moenädal – on ära jäetud.
Turismibürood on kuude kaupa reise tühistanud, suured hotellid isegi Tokyost nii kaugetes kohtades Kyushu (lääne pool) ja Hokkaido (põhja pool) on saanud reisikorraldajailt ridamisi broneeringute laustühistamisi, kuni aasta lõpuni välja.
Hiina turistide massid on linnapildist kadunud. Hiinlaste osas ei tule «argipäev» vist veel niipea tagasi: Hiina-Jaapani lendudest on käigus vaid mõni üksik.
Copyright The Financial Times Limited 2011.