Karulaugu mürgised teisikud

Vasakult: piibeleht, karulauk ja sügislill. Foto: Georg Kõrre

Karulauguhooaeg on alanud – enne aga, kui seda C-vitamiinirikast maitse- ja ravimtaime toidu sisse panna, tuleks veenduda, et metsaveerelt ei ole eksikombel korjatud hoopis mõnda mürgist taime.

Tallinna Botaanikaaia metoodiku Krista Kauri sõnul on karulauku segi aetud nii maikellukese kui sügislillega. «Õnnetuseks on nende taimede lehed küllaltki sarnased,» selgitas ta.

Taimeteadlase hinnangul on karulauku maikellukesest ja sügislillest kõige lihtsam eristada lõhna järgi. Nimelt on karulaugul küüslauku meenutav lõhn, kuid sügislillel ja piibelehel laugulistele iseloomulikku lõhna ei ole. «Kahtluse korral võib lehte pisut muljuda, et lõhn paremini esile tuleks,» õpetas Kaur. Karulauku saab eristada ka tiivulise leherootsu abil, mis on lehelaba pikkune või pikem.

Metoodik rõhutas, et juhul kui taimi soovitakse loodusest toiduks korjata, on väga tähtis neid tundma õppida. Nii sügislill kui ka maikelluke, millega karulauku on segi aetud, on surmavalt mürgised taimed.

«Üle-eelmisel kevadel viibis lastehaiglas tütarlaps, kes oli enda arvates korjanud toiduks karulauku. Taime söömisele järgnenud kaebused andsid alust arvata, et karulauk oli segi aetud hariliku piibelehega,» tõi Kaur näite.

Eesti Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul helistavad inimesed terviseameti mürgistusinfoliinile üsna sageli taimede valesti tarvitamise pärast – sealhulgas ka karulaugu segi ajamise pärast mõne mürgise taimega. Terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultandi Aet Variksoo sõnul on alates selle aasta märtsist helistatud mürgistusinfoliinile kokku 466 korda. Eelmisel aastal oli samas ajavahemikus kõnesid 621 ja 2015. aastal 535.

«Kõik kõned ei ole mürgistusjuhtumid, mõnel juhul küsitakse infoliinilt nõu ka mittemürgiste ainete või taimede kohta ning sageli teeb üks helistaja mitu kõnet,» selgitas Variksoo.

Mürgistusteabekeskuse konsultandi sõnul helistatakse neile enamasti taimede, vitamiinide ja eeterlike õlide valesti tarvitamise korral (palju on juhtumeid, kus lapsed on näiteks saanud kätte vitamiinipurgi ning selle tühjaks söönud). Sageli esineb kodukeemia mürgistusjuhtumeid ja ravimite valesti tarvitamist.

Kauri sõnul on ette tulnud õnnetusi ka mürkputkega. «Mürkputk on surmavalt mürgine nii värskelt kui ka kuivatatult. Taime ohtlikkust suurendab ka see, et mürkputke risoom ei ole ebameeldiva maitsega, vaid meenutab pisut pastinaaki või sellerit.» Taimeteadlase sõnul võib täiskasvanud inimese jaoks olla surmav juba kaks-kolm grammi värsket mürkputke risoomi. «Mürkputk on Eesti looduses tavaline taim veekogude kallastel, kraavides ja muudel vesistel aladel. Lastelaagrites ja mujal välitingimustes viibijatele tuleks õpetada mürkputke ja ka teisi ohtlikult mürgiseid taimi looduses ära tundma ning teavitada inimesi nende taimede ohtlikkusest,» rõhutas Kaur.

FAKTIKAST

KARULAUK

-kuulub lauguliste sugukonda. 

-peale selle, et karulauku kasvatatakse kultuurtaimena aedades, kasvab seda ka metsas ja parkides.

-noortaimel on üks leht, õitsval või täiskasvanud taimel kaks kuni kolm lehte.

-lehed on laba pikkuse või pikema tiivulise rootsuga ja kolmekandilise õisikuvarrega.

-sibul on valge.

-õitseb mais ja juunis.

SÜGISLILL

-kuulub sügislilleliste sugukonda.

-rahvapäraselt nimetatakse sügislille ka sügiskrookuseks.

-noortaimedel on kevadel sageli üksainus leht, täiskasvanud taimedel aga juurmine lehekodarik, mis koosneb kolmest kuni viiest tömbi tipuga lehest.

-leht on lai, sageli läikiv ja ilma valkja keskroota. 

-mulla all on ruljas või kooniline ebasümmeetriline sibulmugul.

PIIBELEHT ehk MAIKELLUKE

-kuulub liilialiste sugukonda. 

-tavaliselt on kaks kuni kolm lehte.

-mulla all on taimel iseloomulik rõhtjas risoom.

-tarvitamine võib põhjustada oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust ja südame rütmihäireid.

Mürgistuskahtlustuse korral tuleks kindlasti helistada mürgistusteabe telefonil 16662 või kutsuda kiirabi.