/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/10/14/5955541t1heec8.jpg)
Tööinspektsioon kontrollis, milliseid muutusi on rakendanud ettevõtted, kus on esinenud kutsehaigestumisi, tuvastades kontrollitud 16 ettevõttes 18 rikkumist.
Tööinspektorid avastasid ettevõtetes hulga rikkumisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid, kus on varasemalt diagnoositud kutsehaigusi. «Iga kutsehaigestumise uurimine peab lõppema plaaniga, kuidas samalaadseid juhtumeid edaspidi vältida,» selgitas tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.
Kontrolli tulemusi kokku võttes märkis inspektsioon, et ettevõtted pööravad suuremat tähelepanu töökeskkonnale, on täiendanud riskianalüüsi ning kavandanud abinõusid töökoormuse vähendamiseks.
Maripuu tõdes, et oma vigadest osatakse õppida ning uusi kutsehaigestumise juhtumeid püütakse tõepoolest vältida. «Kutsehaigus kujuneb aegamisi ning võib minna aastaid, enne kui tervisehädad töötajat häirima hakkavad. See on justkui hiiliv, ent töötaja tervisele väga tõsine oht,» nentis Maripuu.
Sihtkontrolli tulemusel soovitab tööinspektsioon tööandjail vaadata üle, kas töökeskkonna riskianalüüsis on arvestatud kõiki ohutegureid. Kui mõõdetavate ohutegurite mõju on lihtsam hinnata, siis füüsiline ülekoormus ei teki ainult raskuste teisaldamisest või raskest füüsilisest tööst. Ka kestev mõõdukas koormus või töö pidevalt ühes asendis võib viia tervisehäireteni.
Ohuteguritega kokku puutuvad töötajad tuleb kindlasti saata tervisekontrolli, et tervisehäired õigeaegselt avastada. Töötervishoiuarst teeb ka töökorralduslikke ning tervist edendavaid ettepanekuid, et aidata töötaja tervist säilitada. Seetõttu tuleb töötervishoiuarsti otsustesse suhtuda tõsiselt ning tutvuda hoolikalt iga töötaja kohta esitatud ettepanekute ja soovitustega.
Samuti tuleb üle vaadata ning ajakohastada kõiki ettevõttes kasutusel olevaid ohutusjuhendeid, et neisse kirjapandu oleks vajalikul hetkel asjakohane ning vastaks reaalsele olukorrale.
Sihtkontrolli käigus külastati ettevõtteid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ning Võrumaal.
2016. aastal registreeriti 39 uut kutsehaigestumise juhtumit. Kutsehaigus diagnoositi 15 mehel ja 24 naisel. Tööst põhjustatud haigestumiste teatisi registreeriti 95. Lühim kutsehaigestumise väljakujunemise periood on alla aasta ning pikim 43 aastat. Noorim kutsehaiguse diagnoosi saanu oli 37aastane ning vanim 64aastane. Enamikke kutsehaigusi põhjustab liiga suur füüsiline koormus. Viie juhtumi puhul oli põhjuseks keemiline ohutegur ning nelja juhtumi puhul füüsikaline ohutegur.