Ajakirjanik Ainar Ruussaar rõhutas, et töötajaid koondama pidanud ettevõttes on tippjuhtide palgatõus paratamatult eetiliselt küsitav.
Ruussaar: töötajaid koondanud ettevõttes on palgatõus eetiliselt küsitav
«Teisipidi vaadates jälle suutis juhtkond läbi viia koondamise, muutis firma efektiivsemaks, siis miks mitte palka tõsta,» esitas ta Kuku raadio saates «Keskpäevatund» ka alternatiivse mõttekäigu.
«Kui riigiameteis või -ettevõtteis keegi tõuseb väga kõrgele kohale, siis ühel hetkel tundub, et ta elab justkui oma stratosfääris ja tegeleb nii tähtsate küsimustega, et ta ei suhestu enam nende inimestega seal all,» kirjeldas ajakirjanik Priit Hõbemägi väljakujunenud kuvandit.
«Probleem poleks nii suur, kui Sandor Liive palga ja keskmise sissetuleku vahe on 18 korda,» lisas ta.
«President ja peaminister teenivad sellega võrreldes liiga vähe, arvestades nende vastutust,» leidis Ruussaar.
«Võrreldes raudteejuhi Kaido Simmermanni ja Eesti Energia juhi Sandor Liive palkasid Eesti Panga asepresidentide palkadega, tekib mul küsimus, mis on nende vastutus, kuna need on üsna sarnased numbrid,» küsis Kilk.
«Palganumbrid kõrvale jättes peaks palk kujunema mitte läbi tulemuse, vaid ka läbi vastutuse määra, aga kus on selle mõõdik? Kas Sandor Liive vastutuse määr on kõrgem kui näiteks kaitseväe juhatajal?» küsis Ruussaar.
«Küsime nagu Argo Ideon tänases Postimehes, et kas 2010. aastal see vastutus tõesti kasvas üheksa protsenti,» ütles Hõbemägi.
«Maailma suurimates telekompaniides näiteks tuntud saatenägu teenib palju-palju rohkem kui telejaama juht, kuigi vastutuse määrad pole ju võrreldavad,» märkis Ruussaar.
«Halb promo on see kõik, et hinnatõusude kõrvale need palgatõusud ilmuvad. Kas ilma kuidagi ei saaks, Sandor Liive pole just väga armastatud inimene, ta on kogu aeg nende hinnatõusude taustal. Lisaks sellele, et on õiglane võiks see ka näha välja õiglane,» rõhutas Hõbemägi.