Tehnoloogiasektor peab kodanikupalka vältimatuks

Hiiglaslik poster Šveits, Genevas, mis ütleb: «Mida sa teeks, kui sinu sissetuleku eest kantaks hoolt?» Postriga taotleti kodanikupalga loomist Šveitsis. Foto: MAGALI GIRARDIN/AP

Elon Muski hiljutise sõnavõtu valguses tuleks välja tuua, et ta ei ole kaugeltki ainus viimasel ajal kodanikupalga teemal sõna võtnud leiutaja ning kodanikupalga eest seisjate arv on kasvamas üle kogu maailma.

Olgugi, et universaalne kodanikupalk ei ole kaugeltki uus idee, tekitab see aina enam automatiseeruvas maailmas üha rohkem kõneainet, seda eriti just tehnoloogiasektoris, kus nähakse kõige selgemalt seda, et tehisintelligentsi ja robootika areng jätavad varem või hiljem miljonid (ja lõpuks miljardid) inimesed ilma tööta. Isegi kui tehnoloogiasektoris töötavad inimesed kipuvad tehnoloogia arengu kiirust ülehindama, nõustuvad nüüdseks juba enamus eksperte, et automatiseerumine tuleb varem või hiljem, olenemata selle kiirusest. 

Eriti paistab universaalse kodanikupalga ideega olevat kaasa läinud USA tehnoloogiakeskus Räniorg, kus leidub palju kõrge mõttelennuga rikkaid inimesi, kes unistavad maailma parandamisest. Paljud neist puutusid kodanikupalga ideega esimest korda kokku läbi ulme žanri, seda siis kirjanduses või filmides. «Ulmekirjanikud on universaalsest kodanikupalgast kirjutanud juba aastakümneid ja ulme on alati olnud üheks Ränioru suurimaks inspiratsiooni allikaks, » ütles mai alguses endine Singulaarsuse Ülikooli uurimisdirektor Kathryn Myronuk. Singulaarsuse Ülikooli on Ränioru mõttekoda, mis üritab ühendada tehnoloogiarikkureid maailma parandamisel. 

Üks suurimaid kodanikupalga eestvedajaid Räniorus on sealsete idufirmade inkubaatori Y Combinator'i juht Sam Altman, kes on korduvalt öelnud, et täielikult robotite kantav majandus tekib juba sellel sajandil ning inimkond peab selleks valmis olema. «Mitte keegi ei peaks muretsema selle pärast, kas neil on raha oma elukoha eest maksmiseks või kas neil on piisavalt raha toidu ostmiseks,» ütles Altman oma hiljutises kõnes San Franciscos. «Inimestele tuleks anda piisavalt raha, et neil oleks mõistlik elukvaliteet.»

Aprillis kogunesid just Altmani eestvedamisel mitmed tehnoloogiasektori juhid, majanduseksperdid ja poliitikud San Franciscos toimunud Majandusliku Turvalisuse Porjekti töötuppa, kus otsustati investeerida järgmise kahe aasta jooksul kodanikupalga eksperimentidesse 10 miljonit dollarit. Altmanil on juba käimas ka oma enda kodanikupalga projekt, millega seoses makstakse California osariigis, Oaklandis sajale inimesele 1000 - 2000 dollarit kuus, seda küsimusi küsimata. 

Ka San Fransisco on teatanud plaanist alustada sarnast eksperimenti, kus toetust hakkavad saama ainult lastega perekonnad. San Jose Ülikooli poliitteaduste professor Lawrence Quilli sõnul on San Fransisco üha enam tõusmas Ränioru kõvalt (mis on linnast natukene lõunas) konkureeriva innovatsioonikeskusena, sest erinevalt Ränioru kaunist äärelinnapildist näevad kesklinnas elavad insenerid enda ümber kodutuid ja muid sotsiaalprobleeme. «Kodanikupalk muudaks mitmed töötavad vaesed potentsiaalseteks ettevõtjateks,» ütles Quill. 

Samas ei jäta professor toonitamata ka seda, et kodanikupalga näol oleks tegu põranda, mitte laega. Nimelt ei peataks see üüratu kasumi voolamist üha vähema protsendi inimeste kätte. «Praegune versioon kodanikupalgast ainult suurendaks ebavõrdsust, ma arvan,» nentis Quill. 

Eelmisel nädalal ütles Facebooki asutaja ja juht Mark Zuckerberg oma Harvardi lõpukõnes, et üha automatiseeruvas maailmas, kus masinad võtavad üle enamuse töökohtadest, peaks riigid tõsiselt uurima võimalusi, kuidas hakata inimestele maksma palka eneseteostuse eest. 

«Me peaksime elama ühiskonnas, mis ei mõõda progressi ainult majanduslike näitajate järgi nagu GDP, vaid selle järgi kui paljudel inimestel on tähendusrikas ja eneseteostuslik elu,» ütles Zuckerberg. «Me peaksime katsetama selliseid asju nagu kodanikupalk ainuüksi selle pärast, et kõigil inimestel oleks tugivõrk uute ideede proovimiseks.»

Lisaks Muskile ja Zuckerbergile on kodaniku palka toetanud veel terve trobikond leiutajaid, juhte ja muid tehnoloogiategelasi. Coursea kaasasutaja ja endine Baidu juhtiv teadlane Andrew Ng säutus Twitteris peale Donalt Trumpi võitu USA presidendivalimistel, et «meil on vaja kodanikupalka rohkem kui kunagi varem, et vähendada inimeste puudujääke ja anda samas paremat haridust, et anda kõigile uusi tugevusi.»

Kodanikupalga poolt on oma hääle andnud veel ka investeerimisfirma Pacific Investment Management juht Bill Gross, Singulaarsuse Ülikooli kaasasutaja Ray Kurzweil, kapitalifirma Union Square Ventures kaasomanik Albert Wenger, O'Reilly Media omanik Tim O'Reilly ja Facebooki kaasasutaja Chris Hughes.

Ühendriigid pole aga kaugeltki ainus koht, kus kodanikupalgaga eksperimenteeritakse. Ebay asutaja Pierre Omidyar alustas aprillis Keenias eksperimendi nimega GiveDirectly, mille käigus jagatakse 12 aasta jooksul üle 26 000 inimesele 200 külas 0,75 dollarit päevas, mis on umbes 50% maapiirkonnas elava keenialase keskmisest palgast. Hetkel on eksperiment aktiveeritud ainult paaris külas, kuid selle täielikul aktiveerimisel saab GiveDirectly'st kõigi aegade suurim kodanikupalga projekt kogu ajaloos. 

Soome on juba eksperimenteerinud 2000 töötukassas arvel olevale inimesele 560 eurose kuupalga maksmisega, mis asendab töötu abiraha. Palka saab olenemata sellest, kas inimene läheb tööle või mitte, kuid valitsus loodab siiski motiveerida inimesi otsima osalise kohaga tööd, ilma, et nad kardaks töötuabiraha kaotamist. 

Šveitsis korraldati eelmisel aastal referendumi, millega taheti luua üleriigiline universaalne kodanikupalk, kuid hääletus ei läinud läbi, sest 78% elanikkonnast hääletas selle vastu. 

Hollandis, Utrechti linnas on algatatud programm nimega See What Works (Vaatame, mis töötab), mis hõlmab endas 250-t kodanikku, kes jaotatakse kuute erinevasse gruppi. Üks gruppidest hakkab teenima näiteks 161 dollarit lisaraha kuu lõpus, kui nad teevad vabatahtlikku tööd. Teine grupp hakkab näiteks teenimaga aga sama raha kuu alguses, mille nad peavad tagasi andma kui nad ei tee vabatahtliku tööd. 

Sellel aastal peaks algama sarnased programmid veel ka Kanadas, Indias, Itaalias ja Ugandas. 

Vaatamata üldisele optimismile leidub küllalt indikaatoreid selle kohta, et kodanikupalga süsteem ei pruugi ennast ära tasuda. OECD hiljutise uuringu järgi ei suudaks universaalne kodanikupalk vähendada vaesust ja nõuaks märkimisväärsemalt kõrgemait makse. Uuringust tuleb välja, et praeguste maksusüsteemide ja tootlikuse juures oleks sissetulek väga väike ja muudaks paljud inimesed hoopis veel vaesemaks kui nad juba on. 

Samuti toonitatakse uuringus, et kodanikupalk rööviks paljudelt inimestelt motivatsiooni üldse oma eluga midagi teha. 

Küll aga ei ole uuring arvesse võtnud selliseid tingimusi, kus tootlikus (ja kasumlikus) on automatiseerituse tõttu järsult kasvanud.