/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/04/6620741t1h142f.jpg)
Nii kaubandus-tööstuskoda kui tööandjate keskliit leiavad, et valitsus peaks erinevate maksumuudatuste ärajätmisel esmalt üle vaatama kuluallikad, mitte otsima täiendavaid katteallikaid.
Ettevõtlusliidud: koalitsioon peaks kulud üle vaatama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädalavahetusel arutasid koalitsioonierakondade esindajad kavandatavate maksumuudatuste ärajätmist ja nende võimalikke alternatiive, millega riigieelarvesse kavandatud tulu asendada. Vastavaid otsuseid pole koalitsioon veel kokku leppinud.
«Leiame, et plaanitavate maksumuudatuste asemel tuleb esmalt üle vaadata kulutused,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar BNSile.
Näiteks riigi investeeringute kavas on Tamsare sõnul objekte, mis ei ole sinna sattunud otseselt vajadusest lähtuvalt, vaid pigem poliitiliste plusspunktide teenimiseks.
«Samuti tuleb riigireformis keskenduda tegelikele küsimustele, nagu dubleerimise kaotamine, bürokraatia vähendamine, riigitöötajate arvu vähendamine, ja mitte tegelda teisejärguliste küsimustega, nagu näiteks riigiasutuste Tallinnast välja viimine, vaidlused valitsuse suuruse üle ja muu selline,» rääkis ta.
Samuti tuleb uute maksude kehtestamise asemel Tamsare sõnul tegeleda süsteemselt maksukogumisega valdkondades, kus sellele pole seni piisavalt tähelepanu pööratud, näiteks kasumi Eestist väljaviimine, pakendiaktsiisi kokkukogumine.
«Mitte aga kehtestada uusi makse, mis mõjutavad eeskätt ausaid ettevõtteid ja, kahjustades Eesti ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonda, mõjuvad ka riigi maksulaekumisele pikemas perspektiivis hoopis kahjulikult,» sõnas ta.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas samuti, et kõigepealt tuleb otsa vaadata lubatud kuludele. «Kas kõiki neid investeeringuid on vaja tänasel hetkel teha?» ütles ta BNSile.
«Investeeringud on kompromisside koht, võib-olla on seal võimalik mõnest kuni mõnekümne miljoni suuruste investeeringute puhul mõningad ära jätta. Need on need samad summad, millest me nende erinevate maksude puhul räägime. Kui linnahalli investeering on 40 miljonit, siis pakendiaktsiisist eeldatav tulu on 18 miljonit. Kui linnahall ära jätta, saaks ka mõned maksumuudatused ära jätta, siis siin on poliitikutel see kaalumise koht, et mida on mõistlik teha, mida mitte,» sõnas ta.
Paltsi sõnul on ka poliitikud ise rääkinud riigisektori ülevaatusest, kus on ehk võimalik kokkuhoidu saavutada. Keskvalitsuse töötajaskonna palgatõusu ärajätmise võimalustest rääkides märkis Palts, et seal pole kõik nii ühene, vaid vaadata tuleks konkreetseid inimesi ja tööülesandeid.
«Kui tööüelsanded kasvavad ja vastustus suureneb, siis võib-olla on põhjendatud ka palgatõus,» ütles ta. «Jätkuvalt tuleb otsida ka lahendusi, kuidas senise palgataseme jsuures töötajaid motiveerida,» lisas ta.