Konkurentsiamet lubab võrgufirmadele suuremat varade tootlust

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots ütleb, et Eesti Energia jaotusvõrgu hinnatõusutaotlust on veel vara kommenteerida. Foto: Toomas Huik

Konkurentsiamet lubab elektrivõrgufirmadele umbes ühe protsendipunkti võrra suuremat varade tootlust, Eesti Energia võrgu väärtuse juures tähendab see tarbijatele ligi sada miljonit krooni ehk 6,4 miljonit eurot lisakulu aastas.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, kas vastab tõele, et jaotusvõrgule lubatud põhjendatud tulukuse protsent on kasvanud, st konkurentsiamet on muutunud heldemaks (seni oli umbes 6,8, praegu umbes 7,8 protsenti ettevõtte varadelt)?

Põhjendatud tulukus sõltub rahaturgudest ja see näitaja on tõesti pisut suurem. Meie arvutuste aluseks on Saksa riigi võlakirjade tootlus, nende ajalooline tootlus ja Eesti riigi riskinäitajad. Seoses muudatustega rahaturgudel on ettevõtetele lubatud varade tootlikkus tõesti pisut kasvanud.

Kuidas kommenteerite Eesti Energia jaotusvõrgu hinnatõusutaotlust?

Praegu on vara veel midagi öelda.

Kui palju aega kulub ametil taotluse läbivaatamiseks?

Seaduse järgi on 90 päeva aega.

Kui palju erineb viimane taotlus sellest, mille Eesti Energia aasta tagasi esitas?

Sisu poolest on erinev, sest hinnatõus on tunduvalt väiksem. Toona oli taotluses ligi 19-protsendiline hinnatõus, praegu on see 13 protsenti. Uues taotluses on tegevuskulude oluline kokkuhoid.

Kahtlemata on need kaks erinevat taotlust.

Mis on peamine kulu, mille tõttu firma uut hinda küsib?

Üks kuluartikkel on põhivõrgu hinnatõus, mis jõustus 1. jaanuaril. Eesti Energia jaotusvõrgu teenuses praegu see hinnatõus kajastatud ei ole. Põhivõrgu hinnatõusu ainus põhjus on investeeringute programm: Estlink 2 ehitus, mis on küllaltki kulukas projekt, 600 MW võimusega Eesti-Soome merekaabel.

Eleringil on kohustus osta Estlink 1 selle omanikelt kas selle aasta lõpus või järgmise alguses. Need on tinginud põhivõrgu hinnatõusu, mis kandub edasi ka jaotusvõrgu hindadesse. Eleringi hinnatõus on oluline.

Teine hinnatõusu põhjus on ettevõtte investeeringute programm, mis on küllaltki korralik. Kahtlemata tuleb ka seda hinnas kajastada. Konkurentsiameti seisukoht on selline, et investeeringuid tuleb jätkata ja elektrivõrgu kvaliteeti parandada.

Viimasel ajal on palju räägitud, et jaotusvõrgu kvaliteet on väga vilets. Eesti Energia pareerib, et konkurentsiamet ei luba neil piisavalt investeerida. Kus on tõde?

Amet pole ealeski keelanud investeerida ja viimasel ajal on Eesti Energia investeeringute programm olnud päris ulatuslik. See ei ole õige, et oleme keelanud investeerida.

Aga kas neile juba praegu lubatud tariif ei kata vajalike investeeringute kulusid?

Ütleme, et Eesti Energia jaotusvõrk investeerib enam-vähem kogu vaba raha ehk ärikasumi pluss kulumi. Ettevõttel on ka seaduse järgi ette nähtud teenida põhjendatud tulu, nagu kõigil teistel võrguettevõtetel. Siis peab ka põhjendatud tulukus olema hinnas kajastatud. Aga kui tulla võrgu kvaliteedi juurde tagasi, siis nõuame võrgu kvaliteedi olulist paranemist ja ettevõttele pannakse väga täpsed arenduskohustused.

Kas kohustus võrku arendada on üks senisest kõrgema tariifi põhjusi?

Kahtlemata. Tariifi tõusu põhjus on investeeringute programm, mille tulemusena peab võrgu kvaliteet paranema. See on meie nõue, et kvaliteet peab paranema.

Eesti Energia teenib õlitööstusega suurt kasumit, elektribörsilt tuleb hea raha. Miks ei võiks Eesti Energia seda võrguinvesteeringuteks kulutada?

Meie seaduste ja Euroopa Liidu direktiivi järgi peab infrastruktuuri teenus ehk jaotusvõrk olema selgelt eristatud õlitööstusest. Euroliidu direktiivid ja meie seadus keelavad subsideerida jaotusvõrgu tariifi õlitööstuse kasumi arvel. See on keelatud. Jaotusvõrgu tariifis peab olema võrgu kulumine ja ettevõtja kasum. Infra­struktuuri tasu peab olema kulupõhine ja riiklik subsideerimine on keelatud.

Riik võib põlevkiviõli tulu senisest kõrgemalt maksustada. Koalitsioonilepingus on seda teemat natuke käsitletud. Eesti on praegu maailmas ainus naftariik, kus õlitööstuselt ei koguta maksu.

Venemaa, Norra ja teised naftariigid elavad naftadollaritest. Me ei ole selline naftariik, et sellest elada võiks, aga kahtlemata võiks Eesti riik kaaluda naftatulude maksustamist.

Aga isegi siis, kui naftamaks kehtestada, ei saa elektri ülekandekulusid ikkagi nende tuludega toetada.

Riik saaks neid tulusid kusagil mujal kasutada, aga ülekandekulusid subsideerida ei tohi.

Eesti Energia on ette võtnud kaks suurt õlitööstuse projekti välismaal. Juhul kui need peaksid ebaõnnestuma, kui suure elektrihinnatõusu see kodumaal kaasa toob?

See väide ei ole õige. Jaotusvõrgu tariif on rangelt eristatud, sellega ei tohi Eesti Energia oma muid kahjusid katta. Mis puutub elektrienergiasse, siis pooleteise aasta pärast on Eestis täiesti vaba elektriturg ja kõikide tarbijate elektrienergia hind sõltub börsihinnast.

Nii Jordaania kui ka Ameerika on riskantsed investeeringud, kõik nende investeeringute riskid kannab aga Eesti Energia omanik ehk Eesti riik.