Hilinemiste nõiaring ähvardab Eesti ettevõtteid
29. mai 2017, 12:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/29/6723115t1hf8fd.jpg)
Intrum Justitia Euroopa maksetavade uuringust 2017 selgub, et Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtetelt oodatakse pikemaid maksetähtaegu. Seda on tunnistanud 85 protsenti Eesti vastajatest ning Euroopas keskmiselt 61 protsenti ettevõtetest.
Aastaga on Eesti ettevõtetevahelised maksetähtajad pikenenud 25 protsenti, kuueteistkümnelt päevalt kahekümnele.
Surve maksetähtaegade pikendamisele on aastaga järsult kasvanud ning 83 protsenti Eesti ettevõtetest on soovitud tingimustega nõustunud.
«Uuringu tulemustest ilmneb, et ettevõtete vahelistes tehingutes on maksetähtajad, võrreldes eelmise aastaga, 25 protsenti pikenenud ning see tendents jätkub. Teiseks ohumärgiks Eestis on enam kui 90-päevaste nõuete osakaalu pea 30-protsendiline tõus. Väga pikaajalised nõuded jäävad suurema tõenäosusega lõplikult tasumata. See viitab ohule, et järgmisel aastal võime näha ettevõtete krediidikahjumi tõusu,» rääkis Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe.
Peamine põhjus maksetega hilinemisel ja maksetähtaegadest mitte kinnipidamisel on endiselt klientide makseraskused (nõustus 75 protsenti vastanutest, aasta varem 77 protsenti), kuid pea sama tähtsale kohale on tõusnud tahtlik tasumisega viivitamine (nõustus 71 protsenti vastanutest, aasta varem 66 protsenti). Tulemuseks on nõiaring, kus 87 protsenti uuringule vastanutest tunnistab endapoolset arvete tasumisega viivitamist.
Uuringust selgub, et Eestis on tõusnud ettevõtete osakaal, kes kasutavad halva maksedistsipliini vastu konkreetseid abinõusid. 63 protsenti (aasta varem 59 protsenti) nõuab klientidelt ettemakseid, 46 protsenti (varem 27 protsenti) kasutab võlgade sissenõudmist ning 44 protsenti (varem 36 protsenti) on tõhustanud krediidikontrolli.
Positiivsest küljest paistavad Eesti ettevõtted silma rekordiliselt madala krediidikahjumiga, mis 2016. aasta 1,6 protsendilt on langenud 1 protsendi peale. Tänu madalale krediidikahjumile loetakse Eesti koos Soome, Rootsi ja Norraga madala krediidiriskiga Põhjamaade sekka. Euroopa keskmine krediidikahjumi määr on 2,1 protsenti.
Uuring käsitles ka Brexiti mõju Eesti ettevõtetele. 49 protsenti vastanutest leidis, et mõju on pigem negatiivne, 29 protsenti ei näe, et Brexit nende ettevõtet mõjutaks ning 7 protsenti leidis, et mõju on pigem positiivne.