Palgakasv võtab hoogu maha

Väheste palk on nii suur, et kõikide soovide rahuldamiseks piisaks. Foto: Panther Media/Scanpix

Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 1,2 protsendipunkti aeglasem kui eelmises kvartalis ning aastakasv aeglustus neljandat kvartalit järjest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis 1153 eurot ja brutotunnipalk 7,13 eurot, teatab statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis brutokuupalk 5,7 protsenti ja brutotunnipalk 3,9 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli jaanuaris 1121 eurot, veebruaris 1117 eurot ja märtsis 1228 eurot. Eelmise kvartaliga võrreldes vähenes brutokuupalk 2,4 protsenti. See oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest. Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata vähenes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 0,9 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud vähenesid I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 30,1 protsenti ja 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 2,4 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 6,0 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt (2,6 protsenti) kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta I kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2004 ja 1917 eurot. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam muudes teenindavates tegevustes (nt organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus), kus brutokuupalk on väikseim (640 eurot).

Selle tegevusala 16 protsenti aastakasvu üks peamistest põhjustest on miinimumpalga tõus 430 eurolt 470 eurole. Lisaks tõusis brutokuupalk aastaga enam mäetööstuse (11 protsenti), energeetika (11 protsenti), kaubanduse (9 protsenti) ning info- ja side (9 protsenti) tegevusalal. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga brutokuupalk langes või jäi suhteliselt samale tasemele haldus- ja abitegevustes (-1,3 protsenti), põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis (-0,8 protsenti), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (-0,2 protsenti) ning finants- ja kindlustustegevustes (0,2 protsenti).

Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis keskmisest kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (6,6 protsenti) ning riigi asutustes ja ettevõtetes (6,6 protsenti) ning keskmisest aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes (5,4 protsenti) ja välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (4,2 protsenti).

Maakonniti oli 2017. aasta I kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1284 eurot) ja Tartu (1140 eurot) maakonnas ning madalaim Jõgeva (850 eurot), Põlva (840 eurot) ja Saare (816 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli I kvartalis kiireim Võru (8,4 protsenti), Pärnu (7,9 protsenti) ja Ida-Viru (7,7 protsenti) maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2017. aasta I kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 6,7 protsenti  suurem kui eelmises kvartalis ja 2 protsenti suurem kui 2016. aasta I kvartalis.

Täistööajale taandatud töötajate arv suurenes aastataguse ajaga võrreldes enam kinnisvaraalases tegevuses (25 protsenti), haldus- ja abitegevustes (15 protsenti) ja info- ja side tegevusalal (12 protsenti) ning vähenes enam muudes teenindavates tegevustes (12 protsenti) ja veondus ja laondus tegevustes (7protsenti). Töötajate arv tõusis aastaga erasektoris 3 protsenti ja vähenes avalikus sektoris 1 protsent.

2017. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1556 eurot ja tunnis 10,10 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2016. aasta I kvartaliga võrreldes 5,5 protsenti.

«Keskmise palga kasvutempo aeglustus neljandat kvartalit järjest. Kuna nii töötatud tundide arvu kasv kui ka muud majandusindikaatorid viitavad majanduskasvu kiirenemisele käesoleva aasta esimeses kvartalis, siis on palkade arengud paremini kooskõlas tootlikkuse arengutega. Inflatsiooni kiirenemise tõttu palga ostujõu kasv aeglustus,» kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Erki Lõhmuste.

«Kiirenenud inflatsiooni tõttu aeglustus palga ostujõu ehk reaalpalga kasv 2,6 protsendini, mis võib kaasa tuua muutusi tarbimiskäitumises. Viimasel kolmel aastal on palgatöötajate reaalsissetulekute kasv olnud 6 protsenti või rohkem, kuid tarbimise kasv on sellele alla jäänud. See viitab suurenenud säästmisele. Oluliselt aeglustuva reaalpalga kasvu tõttu võib oodata muutusi ka majapidamiste käitumises, kui nad soovivad säilitada harjumuspärast tarbimise kasvu,» lisas Lõhmuste.