Riigikogu komisjonid arutavad täna riigikontrolli Rail Balticu aruannet

Pärnu Rail Balticu terminali eskiis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Riigikogu majanduskomisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon arutavad täna avalikul istungil riigikontrolli aruannet Eesti, Leedu ja Läti valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe kohta.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka hinnangul pööras riigikontroll oma analüüsis tähelepanu sellele, mis oli ka majanduskomisjonis arutlusel. «Enne Rail Balticu lepingu ratifitseerimise eelnõu vastuvõtmist on vaja teada oluliste investeeringute maksumust, tööde teostamise järjekorda, ühekordsete iga-aastaste kulude ulatust ning nende katmise allikaid,» ütles Kokk.

«Projekti esimeses etapis on oluline valmis ehitada Vanasadama ja lennujaama trammitee ühendus, Ülemiste transpordikeskus ja Pärnu raudteejaam ning ühendada Ülemiste transpordikeskus lennujaamaga, sest need objektid on Eesti riigile igal juhul vajalikud,» lisas ta.

Kokk märkis, et majanduskomisjon otsustas Rail Balticu lepingu ratifitseerimise eelnõu esimese ja teise lugemise vahel tutvuda õiguskantsleri arvamuse ja riigikontrolli auditiga Rail Balticu lepingu kohta.

Majanduskomisjoni aseesimehe Toomas Kivimägi sõnul on riigikontrolli analüüsis juhtinud tähelepanu õigetele asjadele, ent seal ei ole midagi põhimõtteliselt uut, mida ei olnud varem teada. «Küsimust, kust leitakse katteallikad ehituse kallinemisel, võiks küsida iga suurema objekti puhul, aga ei küsita. Eesti riigi võimekuses Rail Balticu mõningasel kallinemisel lisaraha leida pole küll vähimatki kahtlust,» ütles Kivimägi ning lisas, et need summad pole nii suured, kui neid soovitakse näidata.

Kivimägi hinnangul on tähelepanuta jäänud asjaolu, et riigikontrolli kokkuvõttes ei taotleta ratifitseerimisprotsessi pidurdamist, kokkuleppe tagasivõtmist või täiendamist, pigem vastupidi. «Riigikontrolör osundab, et riikidevahelise kokkuleppe sõlmimine on oluline Rail Balticu projektile edaspidise ELi toetuse taotlemisel. Riigikontrolli hinnangul riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimata jätmisega suureneb tõenäosus, et Rail Balticu projekt jääb pooleli ja see võib kaasa tuua õiguslikud tagajärjed kuni seni saadud ELi toetuse tagasinõudeni,» ütles Kivimägi ning märkis, et Rail Balticu projekt on ELi toetust saanud juba sadu miljoneid.

Istungile on kutsutud õiguskantsler Ülle Madise ning riigikontrolli, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi ja välisministeeriumi esindajad.

Istung algab kell 12.30 ruumis L333 ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes.