:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/04/01/549993t1h6b83.jpg)
Kui riigiettevõtete juhid said mullu juba nautida masust kosumist ja palgatõusu, siis ministeeriumide juhid ja linnavalitsejad pidid leppima töötasu vähenemisega.
Poliitikud pidid mullu leppima väiksema palgaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunamullusega võrreldes langesid 2010. aastal kõikide ministrite palgad, kärped jäid vahemikku 2,7 kuni 5,9 protsenti. 2009. aastal oli kaotus olnud veel suurem, siis pidid ministrid leppima keskmiselt 13-protsendilise palgalangusega.
Mainori Ettevõtluse Instituudi direktori Andres Arraku sõnul tõusid buumiaastatel Eesti avaliku sektori palgad jõudsalt. «Olen nõus Jürgen Ligiga ja arvan, et avaliku sektori palgad võiks mitmeks aastaks külmutada,» nentis Arrak.
Väikseima kärpega pääsesid mullu peaminister Andrus Ansip ja regionaalminister Siim Kiisler. Suurima langusega pidi leppima justiitsminister Rein Lang. Palgaandmetest selgub, et Lang sai mullu ministritest üldse kõige väiksemat tasu: aastasissetulek ulatus 677 686 kroonini, mis teeb keskmiseks kuusissetulekuks 56 474 krooni.
Teine suurem kaotaja oli välisminister Urmas Paet, kelle töötasu vähenes aastatagusega võrreldes viis protsenti. Valitsusjuhi Andrus Ansipi järel sai kõige kopsakama palga mullu keskkonnaminister Jaanus Tamkivi (697 580 krooni). Ministrite palgale lisandub vastavalt seadusele esindustasu, mis on kuni 20 protsenti ametipalgast.
Ministeeriumide võtmeisikutest nautis palgatõusu vaid kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras, kelle sissetulek aasta varasemaga võrreldes suurenes 8,2 protsenti, 762 895 kroonini. 63 574-kroonine kuupalk ei ületanud üksnes kõigi kantslerite, vaid ka ministrite sissetulekut ning jäi napilt alla üksnes peaministri teenistusele.
Kaitseministeeriumi nõuniku Erkki Tori sõnutsi maksti kantslerile täpselt seaduse järgi 90 protsenti ministri palgast. Terrase keskmist töötasu suurendasid aga ministeeriumi eduka struktuurireformi läbiviimise eest makstud 77 436-kroonine preemia ning töölt lahkumisel makstud kasutamata puhkusepäevade hüvitis.
2009. aastal kantsleritest enim teeninud kultuuriministeeriumi kantsler Siim Sukles pidi seekord leppima enam kui 15-protsendilise palgalangusega ning eurole ülemineku projekti edukalt juhtinud rahandusministeeriumi kantsler Tea Varrak 13-protsendilise sissetuleku kahanemisega.
Ministritega samasse suurusjärku jäid ehk enam kui 600 000 krooni aastas teenisid neli linnapead. Neist kõige kõrgemini tasustatud oli Eesti suuruselt neljanda linna Pärnu valitseja Toomas Kivimägi. Pärnu linnapea sissetulek oli 662 613 krooni, aasta varasemaga võrreldes vähenes see 17 protsenti.