Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/28/6719697t1h9b39.jpg)
Krüptoraha bitcoin on viimasel ajal pidurdamatult kallinenud, viimase 12 kuuga 400 protsenti. Möödunud nädalal maksis bitcoin juba üle 2500 dollari.
Paljude arvates on bitcoinʼi kallinemine tingitud ebastabiilsusest mitmel pool maailmas, mis on suurendanud nõudlust. Mõned bitcoinʼi fännklubi liikmed usuvad, et ühel päeval võtab bitcoin maailma valuutasüsteemi üle.
Siiski tuleks tähele panna, et praeguse hinnataseme juures on ringluses olevate bitcoinʼide väärtus kokku umbes 40 miljardit dollarit. See on vähem kui enamiku USA suuremate börsiettevõtete indeksisse S&P 500 kuuluvate ettevõtete turuväärtus.
Ringlevate bitcoinʼide koguväärtus on näiteks tunduvalt väiksem kui USA suuruselt teise ja kolmanda autotootja Ford (45 miljardit dollarit) ning Tesla (50 miljardit dollarit) väärtus, rääkimata Apple’ist, mille väärtus ulatub 800 miljardi dollarini.
Kas tegemist on mulliga, mis peagi lõhkeb, või läheb seekord kõik teisiti? Mõned spetsialistid usuvad, et majanduslik ebastabiilsus Venemaal, Nigeerias ning isegi Lõuna-Koreas põhjustab bitcoinʼide ja teiste digitaalvaluutade kallinemist, sest bitcoinʼid annavad parema võimaluse teha varade ülekandeid stabiilsemalt.
Näiteks Venezuelas kasutavad inimesed bitcoinʼe toidu ostmiseks vahendajate kaudu internetikaubamajast Amazon. «Mida me näeme, on see, et peavool on selle omaks võtnud ja bitcoinʼi-taolised asju hakatakse investeeringutena aktsepteerima,» ütles maailma suurima bitcoinʼi-automaatide võrgu Coinsource kaasasutaja ja tegevjuht Sheffield Clark telekanalile CBS. «Ma usun ka, et paljud riigid võtavad eeskuju Jaapanist ning tunnustavad bitcoinʼi legaalse maksevahendina. Kui investorite baas laieneb, kaasneb paratamatult mastaabiefekt.»
Selleks et plokiahelast, millel põhinevad ka bitcoinʼid ja teised krüptorahad, saaks laiapõhjalise kasutajaskonnaga peavoolu tehnolooga, tuleb siiski enne lahendada terve hulk probleeme.
«Mulle meeldib arvata, et nendele platvormidele hakatakse ehitama hiiglaslikke uusi turge ja tooteid,» ütles plokiahelale keskendunud konverentsil Consensus maailma ühe suurema varahaldusfirma Fidelity tegevjuht Abigail Johnson. Fidelity on enim bitcoinʼile ja plokiahelale pühendunud ettevõte finantsteenuste valdkonnas. «Kuid enne veel on vaja ületada mitu takistust,» sõnas ta.
Esiteks, tehnoloogia täiustamine privaatsuse kindlustamiseks. Teiseks, innovatsioon plokiahela tehnoloogias on toimunud nii kiiresti, et seadusandjad ei jõua sellele järele. Kolmandaks, kontroll.
«Sellistesl võrgustikel nagu bitcoin ei ole formaliseeritud juhtimisstruktuuri. Need on avatud projektid, mis on suurepärane, aga meiesugustel ettevõtetel, kes ehitavad nendele platvormidele tooteid, pole selgust edasise tee kohta, kuhu nad võivad suunduda või kuidas mõjutada arendajate kommuuni,» ütles Johnson.
«Finantsteenuste valdkond peab aru saama riskidest, mis on seotud sellega, kes neid uusi süsteeme kontrollivad,» lausus ta. Ja neljandaks, inimlikud probleemid, mis tähendab seda, et bitcoinʼi ja plokiahelat nähakse tihti mingi probleemi lahendusena.
«Tarbijad ei tunne end neid tehnoloogiaid kasutades mugavalt. Meil on vaja, et nende juhtumite lahendamine tooks kasu nii inimestele kui ka institutsioonidele,» toonitas Johnson.