:format(webp)/nginx/o/2017/05/25/6705907t1h22b9.jpg)
Vaidluses Teliaga väikeaktsionäre esindanud advokaadibüroo Sorainen partneri Reimo Hammerbergi sõnul tuleneb nende volitus esindada ühiselt väikeaktsionäre kohtumäärusest ja üksikult ei pea väikeaktsionärid Ellex Raidlale hüvitise saamiseks avaldust tegema.
Telia Company AB tänasele väitele, et väikeaktsionärid saavad oma maksed kätte, esitades avalduse ja oma rekvisiidid advokaadibüroole Ellex Raidla, vastas Hammerberg, et Telia tekitab sellega mittevajaliku lisamenetluse.
«Nad teevad sellest täiendava menetluse, mis ei ole meie hinnangul seaduse eesmärk. Ühisesinduse mõte oligi selles, et määratakse täiendav hüvitis, makstakse täiendav hüvitis koos kogunenud viivistega,» ütles Hammerberg BNS–ile. «Lisaks ei räägi keegi mitte midagi viivistest. Inimesed on oodanud oma õiglast hüvitist 7 aastat. Iga aastaga 7-8 protsenti viiviseid lisab märkimisväärse summa,» sõnas Hammerberg.
«Kui asjad läheks nii, nagu Ellex Raidla seda paista laseb oma kliendi Telia esindajana, siis tulevikus peaks mõni ülevõtja, kui ta maksab kohe õiglase hüvitise täielikult, olema majanduslikult mõtlematu või rumal. Kuna selle tõlgenduse järgi, mida nad viljelevad, on väga kasulik maksta seitse aastat hiljem ilma mingi täiendava kapitalikuluta seda hüvitist,» lisas ta.
Hammerbergi sõnul kohtumäärus viiviseid otseselt ei käsitle, aga seadusest tulenevalt tuleb viiviseid maksta. «Kohus ütles, et õiglane hüvitis kuulub tasumisele ja see kuulus maksmisele juba aktsiate ülevõtmise hetkel. Ja võlaõigusseaduse järgi tuleks sealt maksta viivist. Aga hetkel soovivad Ellex Raidla ja Telia luua igale väikeaktsionärile täiendava lisamenetluse ja on võimalik, et iga inimene sinna ei tule ja teiseks jäävad inimestel viivised saamata, mis on väga suur võit Telia Sonera jaoks,» sõnas Hammerberg.
Tema sõnul viib see majanduslikult absurdsete järeldusteni. «Nad ei maksa viivist ja ütlevad, et tulge teeme täiendava menetluse ning inimesed peaksid olema siis kergendatud, et nad seitse aastat hiljem saavad oma raha kätte. Keegi ei räägi neile raha ajalisest väärtusest, see raha ajalise väärtuse võit jääb lihtsalt Teliale,» ütles Hammerberg.
Telia Company AB juhatuse liige Henriette Wendt sõnas reedel, et advokaadibüroo Sorainen on esitanud manipuleerivaid väiteid ning teinud katseid saada vastavale rahasummale ise ligipääs hoolimata asjaolust, et kohus on sellekohased nõuded tagasi lükanud. «Meile teadaolevalt ei ole ükski väikeaktsionär volitanud advokaadibürood Sorainen vastu võtma makseid Telia Company AB–lt,» märkis Wendt.
Kohus mõistis möödunud aasta lõpul Telialt väikeaktsionäridele välja 950 000 eurot. Hammerbergi sõnul peaks sellele summale lisanduma viivised summas seitse protsenti aastas ja kohtukulud. Kuivõrd Telia on asunud ühe kaupa nõudeid rahuldama, siis tuli kohtusse pöörduda, lisas ta toona.
Soraineni hinnangul on aktsionäridel õigus saada Telia Company AB-lt täiendav hüvitis koos viivise ja õigusabikuludega ja nõuded esitada täiendavaid lisadokumente või avaldusi ei põhine seadusel. Eesti Telekomi üleostmise järel maksti nii Eesti riigile kui väikeaktsionäridele 93 Eesti krooni aktsia kohta.
«Vastavalt esialgsele analüüsile oli Eesti Telekomi aktsia õiglane väärtus vähemalt 20 krooni aktsia kohta rohkem kui Teliasonera makstud hüvitis. Teliasonera makstud hind tugines turuvapustuse ja likviidsuskriisi tingimustes vähenenud aktsia hinnale, mis ei kajastanud õiglaselt Eesti Telekomi väärtust,» märkis advokaadibüroo Sorainen 2010. aastal.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)