Elering taotleb elektri võrgutasu alandamist

Eleringi juht Taavi Veskimägi loodab, et ülekandetasude alandamine kajastub lõpuks ka tarbijate elektriarvel. Foto: JUSS SASKA

Elering esitas konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse keskmise võrgutasu alandamiseks ligikaudu nelja protsendi võrra, mille kinnitamisel ulatub ettevõtte viimase kolme aasta võrgutasu langus ligikaudu 11 protsendini. 

Võrgutasude seekordse alandamise täpne ulatus selgub pärast uute tasude kinnitamist konkurentsiametis. Elering loodab tasud kehtestada selle aasta juulist.

«Tõenäoliselt kajastub ülekandeteenuse odavnemine mõne aja pärast ka iga tarbija elektriteenuste arvel ning tarbijatele tekkiv kokkuhoid ulatub mitme miljoni euroni aastas,» kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Võrgutasude alandamise üheks põhjuseks on kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) alandamine 4,46 protsendini. See on kolmandiku madalam eelmise tariifilanguse aegsest tasemest ja kärbib Eleringi ärikasumit ligikaudu 13 miljoni euro võrra 28 miljoni euroni.

«Regulatiivne kapitali hind on langenud juba ebanormaalselt madalale tasemele ja muudab investeeringud energiavarustuskindluse tagamiseks võrguettevõtjatele ebaatraktiivseks,» selgitas Veskimägi.

Samuti on seekordse võrgutasude languse taga kaoenergia kulude langus ja võrguvarade oluline vähendamine tariifis.

Eleringi tegevuskulud vähenevad kaks protsenti. Lisandunud on aga EstLinkide ja avariireservelektrijaamade hooldusega seotud kulud ja tõenäoliselt seaduse heakskiitmise järgselt kasvavad talumistasud maaomanikele.

Lisaks vähendab Elering oluliselt investeeringuid elektrivõrku. Kui perioodil 2004-2014 oli asendusinvesteeringute maht 27-30 miljonit eurot ja viimastel aastatel 21 miljonit, siis järgneval kolmel aastal planeerib Elering investeerida vanade seadmete asendamisele üksnes 18 miljonit eurot aastas.       

Viimati muutis Elering võrgutasusid 2014. aasta kevadel. Ka siis toimus langus – keskmine võrgutasu alanes siis 7,8 protsenti.