FOTOD Espoo aruande tutvustuselt: eestlastel on teisest Vene gaasijuhtmest Läänemeres üsna ükskõik

Kuigi nii ministrid, keskkonnaorganisatsioonid kui ka terve rida teisi ühiskonnategelasi on võtnud Eestis Nord Stream 2 osas kriitilise seisukoha, jäi täna Tallinnas keskkonnaministeeriumis toimunud projekti keskkonnamõjude hindamise aruande avalikul arutelul küll mulje, et eestlastel on üsna ükskõik, kas see gaasijuhe Läänemerre tuleb või ei tule.

«Käesoleval juhul on Eesti üks mõjutatud riik ehk me ei väljasta ühtegi tegevusluba, küll on meil õigus tutvuda projekti dokumentatsiooniga ja esitada omapoolseid ettepanekuid,» sõnas keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna juhataja Kaupo Heinma arutelu sissejuhatavas sõnavõtus kella 15 ajal. 

Aprilli keskpaigast kuni 19. maini Eestis toimunud Nord Stream 2 keskkonnamõjude hindamise aruande ehk Espoo aruande avalikustamisel saatsid oma tagasiside vaid kaks organisatsiooni Eestis. «Neid on tulnud meil kaks - keskkonnaametilt ja Eestimaa Looduse Fondilt. See on siis see tagasiside,» kirjeldas Heinma.

Seda, et laiemalt ei ole eestlastel Nord Stream 2 projekti suhtes tugevaid tundeid, kinnitas ka soomlaste tellimusel Saar Polli läbi viidud uuring, kus osales 500 rannikualadel elavat eestlast ja mille tulemused kaasati Soome keskkonnamõju hindamise aruandesse. 

«Uuringu tulemusel selgus, et eestlased on enim mures mõjude pärast merekeskkonnale - näiteks kaitsealadel elavatele imetajatele ning kuidas setete liikumine võib mõjutada veekvaliteeti,» rääkis selle eest vastutanud soomlannast Nord Stream 2 ametnik. 

Gaasitorude Läänemerre rajamise positiivseks küljeks pidasid eestlased nii seda, et merepõhi puhastatakse selle käigus lõhkekehadest, kui ka gaasivarustuse turvalisust. «Neutraalseks pidasid eestlased mõju turismile ja meretranspordile.»

Vene keskkonnakaitsja väga kriitiline

Pärast poolteist tundi kestnud Espoo aruande tutvustust alustati küsimuste ja vastuste vooruga. Esimesena võttis sõna 2015. aastal Eestisse kolinud Venemaa keskkonnakaitsja ja kodanikuaktivist Jevgenia Tširikova, kes esitles oma meeskonna aruannet Nord Stream 2 projekti kohta.

«Kahjuks on Nord Stream 2-ga mõned probleemid. Esimene probleem on see, et plaanitav gaasitoru läheb läbi Kurgalski looduskaitseala ja võib tuua endaga kaasa haruldaste liikide väljasuremise. Nord Stream 2 projekt rikub nii Vene seadusi kui ka rahvusvahelisi konventsioone,» kirjeldas Tširikova, pidades viimase all silmas Ramsari kaitsealuste märgalade konventsiooni.

«Vene inimesed tahavad seda piirkonda kaitsa, aga kahjuks ei ole see võimalik,» märkis keskkonnakaitsja. Tširikova lisas järgmisena, et Nord Stream 2 projekt läheb vastuollu Pariisi kliimalepetega. «Kahjuks viiakse projekti läbi Lääne ettevõtete ja Putini režiimi koostöös, samas kui viimane on annekteerinud Krimmi ja sanktsioneerib Ukrainat,» nentis keskkonnakaitsja. 

Tširikova sõnul aitab gaasijuhtme ehitus üksnes tugevdada Putini režiimi. «Euroopa tarbijad maksavad kinni Vene fosiilkütuse kasutamise. Kahjuks kasutab Putin seda raha propaganda tegemiseks ja Vene kodanikuühiskonna vastu võitlemiseks,» lausus ta. Viimasena märkis naine, et Nord Stream 2 projekti juhil on tihedad suhted Putiniga ning ta töötas varasemalt Stasi jaoks, mistõttu võib ta tänaseni olla seotud Vene luurejõududega.

Nord Stream 2 projekti esindajad ütlesid vastusena Tširikova sõnavõtule, et Kurgalski piirkond on neile jäänud trassi võimaliku alguskohana pärast mitmete erinevate alternatiivide kaalumist. «Me ei riku Vene seadusi. Me veel ei ehita gaasijuhet, vaid oleme alles keskkonnamõjude hindamise etapis,» märkis Nord Stream 2 lubade taotlemise juht Simon Bonnell. 

Ka lükkasid Nord Stream 2 esindajad tagasi kõik võimalikud spekulatsioonid projekti seotuse kohta Vene presidendiga.

Järgmisena uuriti, miks Nord Stream 2 AG on registreeritud Šveitsi - mis ei ole otseselt ELi liikmesriik - ning miks otsustati loobuda 1970. aastatel Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel kokku lepitud plaanist osa gaasijuhet ehitada läbi Eesti. 

«Ettevõtte peakontor on tõesti Šveitsis, kuid kui te vaatate, mis riigid kuuluvad Euroopa siseturu liikmete hulka, siis ka Šveits on osa sellest,» märkis küsimusele vastanud Nord Stream 2 esindaja. Ka põhjendas ta Šveitsi valikut selle neutraalsuse ning keskse asukohaga Euroopa mõistes. 

Mis puudutab gaasijuhtme rajamist merepõhja, siis kuigi selle rajamine maismaale oleks odavam, siis selle käigus hoidmise kulud on maismaal kallimad kui meres. Muuhulgas tunnistas Nord Stream 2 esindaja, et pärast Eesti ja Poola liitumist ELiga oleks ELi ühtne õigusraamistik neile liiga keeruliseks osutunud, mistõttu loobuti maismaad läbiva gaasitoru mõttest. «Nii mulle selgitati,» põhjendas ta.

Arusaamatu keskkonnaaspekti põhjendus

«Mul on ka küsimus gaasitrassi maaletulekukoha kohta Venemaal,» jätkas küsijate vooru Rainer Persidski keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonnast. 

«Eesti suunalt vaadatuna - kui me võrdleme olemasoleva gaasitrassi maaletulekukohta Venemaal kavandatava gaasitrassi maaletulekukohaga, siis härra Bonnell ütles selle kohta, et kavandatav maaletulekukoht on kõige keskkonnasõbralikum. Kas te võiksite palun lähemalt selgitada, milles kavandatava maaletulekukoha keskkonnasõbralikkus seisneb ja seda just Eesti seisukohalt vaadatuna? Millised teised alternatiivid olid kaalumisel?» uuris ametnik.

«Siin saali tagaotsas on ka trükised, mis annavad ülevaate sellest, milliseid alternatiive me kaalusime. Kui vaadata juba olemasoleva Nord Streami gaasitoru taristut ja trajektoori, siis on seal mitmeid piiranguid, iseäranis, mis puudutab maismaa piiranguid Portovaja lahe ääres. See on veennud meid, et põhjapoolne trass ei ole teostatav,» sai Eesti keskkonnaametnik vastuseks Simon Bonnellilt.

Ka ütles Bonnell, et Nord Stream 2 AG eelistab trassi algusena just Kurgalski piirkonda ja Ust-Luga sadama lähedust, kuna see tagaks neile ka rahvusvaheliste investeerimisorganisatsioonide rahastuse, mida nad praegu projekti elluviimiseks on asunud taotlema asunud, ja kus on ranged nõuded turvalisuse tagamiseks.

Kella 17ks, kui arutelu oli kestnud juba kaks tundi, oli selgelt märgata, et saali olid jäänud vaid selle eesotsas istuv Nord Stream 2 ametnike armee - mis koosnes oma paarikümnest inimesest - ja üksikud kohalolevad ajakirjanikud. Suurem osa ministeeriumi ametnikest ja niisama kuulajatest, kes valdavalt istusid saali tagaosas, olid selleks hetkeks lahkunud. 

Mõned minutid peale kella viit ja pärast paari täiendavat küsimust lõppes ka pooletunnine küsimuste ja vastuste voor ning sellega Nord Stream 2 keskkonnamõjude avalik arutelu Eestis päädiski.