Eesti ei plaani veel punastest sentidest loobuda

Nii mõnigi ametnik võis oma preemia kokku lugeda punastes sentides. Foto: SCANPIX

Kuigi järjest enam eurotsooni liikmeid plaanivad väikestest sentidest majanduslikel kaalutlustel loobuda, kinnitab Eesti Panga esindaja, et Eestil seda veel mõttes pole.

Eelmisel nädalal teatas Itaalia valitsus, et kaaluvad lahti öelda ühe- ja kahesendistest, sest nende tootmine läheb riigile kulukamaks, kui sent ise väärt on. Nimelt maksab Itaalias ühese eurosendi tootmine umbes 4,2 senti ja kahese eurosendi tegemine 5,2 senti.

Lisaks toodi välja põhjus, et nii väikseid sente ei saa kasutada parkimismasinates, teemaksupunktides ega müügiautomaatides.

Eesti Panga avalike suhete juhi Viljar Rääski sõnul Eestil sellist plaani pole. «Eesti Panga kogemuse põhjal on ühe- ja kahesendiste vermimisega seotud otsesed kulud jäänud alla mündi nimiväärtuse,» sõnas Rääsk.

Ta lisas, et Eesti Pank väljastab kõiki münte vastavalt nõudlustele. «1-, 2- ja 5-sendiseid münte kasutatakse peamiselt vahetusrahana, inimesed eelistavad neid münte hoida hoiukarpides või mujal, mistõttu need tavapärase ringluse kaudu Eesti Panka tagasi ei jõua.»

Rääski sõnul on vahetusrahana kõik sendid sularahatehingutes vajalikud, mistõttu on vaja aeg-ajalt mündivarusid täiendada. «Üldiselt täiendavad keskpangad kõige rohkem väikese nimiväärtusega mündivarusid,» sõnas ta.

Panga esindaja kinnitas, et nad tegelevad väikeste müntide kasutuse analüüsiga, mille osaks on eri osapoolte seisukohtade kaardistamine. «Kui analüüs on valmis, siis saame hinnata, kas on otstarbekas jätkata praeguse olukorraga või on keskpanga hinnangul otstarbekas rakendada ümardamisreegleid, mis järsult vähendaks väikeste müntide ringlust,» märkis ta.

Rääsk kinnitas, et juhul kui Eesti Pank peaks tegema omapoolse ettepaneku ümardamisreeglite rakendamiseks, siis annavad nad aega, et ettevõtjad ja inimesed saaksid valmistuda uueks olukorraks. «Samuti on inimeste jaoks oluline teada, et ümardamisreeglite rakendumise korral jääb inimestele alles võimalus väikeste müntidega maksta kaupade ja teenuste eest samamoodi nagu praegu.»