/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/30/6606221t1hc086.jpg)
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul võib riigikogu menetluses olev riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu mitmes aspektis olla põhiseadusega vastuolus.
Õiguskantsler: uus eelarveseadus võib olla põhiseadusega vastuolus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogul on põhiseaduse kohaselt õigus ja kohustus otsustada kõigi riigi tulude ja kulude üle iga-aastases riigieelarves, kirjutas Madise riigikogu rahanduskomisjoni esimehele Mihhal Stalnuhhinile.
Õiguskantsleri sõnul on ka riigikohtu üldkogu välja toonud, et riigikogu eelarvepädevus üks olulisemaid parlamendi pädevusi. «Riigikogu rolli eelarvemenetluses ei saa seetõttu taandada formaalseks. Iga-aastane riigieelarve on konkreetne käitumisjuhis täidesaatvale võimule. Selleks, et riigikogu liikmed saaksid tulemuslikult teostada oma õigust eelarvemenetluses kaasa rääkida, peab iga-aastane riigieelarve seadus ja selle seletuskiri olema piisavalt detailne ja arusaadav,» märkis õiguskantsler.
Eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamise protsesside liitmine ei õigusta Madise hinnangul iga-aastase riigieelarve eelnõu koostamise menetluse oluliste osade seadusest väljajätmist.
Riigieelarve seaduse paragrahvid, mis reguleerivad iga-aastase eelarve detailsust ning koostamise protsessi, kavatsetakse Madise sõnul eelnõu järgi kehtetuks tunnistada ning anda senine riigikogu pädevus üle valitsusele. Madise hinnangul ei luba põhiseadus riigikogul sel määral oma eelarvepädevusest loobuda.
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõus toodud lahendus, mille järgi kehtestab valitsus riigieelarve koostamise tingimused, ei tundu Madise hinnangul olevat kooskõlas põhiseadusest tuleneva nõudega, et olulised riigielu küsimused otsustab riigikogu. «Vabariigi Valitsus koostab iga-aastast riigieelarvet riigikogu seatud reeglite järgi, mitte ei kehtesta ise põhimõttelisi reegleid,» sõnas õiguskantsler.
Iga-aastase riigieelarve liigendus muutub eelnõu kohaselt oluliselt, näiteks kaob eelarveseaduse tasemel liigendus ministeeriumide täpsusega, jättes need ja madalama tasandi liigendusotsused valitsuse pädevusse. «Seadus volitab sellisena valitsust ennast kehtestama eelarveliigenduse aluseid ja põhimõtteid,» märkis Madise.
Riigielu valdkondade vahel raha jaotamine Madise hinnangul aga valitsuse enesekorraldusõiguse raamesse ei mahu ning selles osas peab eelarve liigendus võimaldama riigikogul täita põhiseaduslikku õigust ja kohustust suunata riigieelarve kaudu valitsuse tegevust.