Gazpromil on Nord Stream 2 ehitusega kiire

Esimest Nord Streami gaasijuhet teenindav Gazpromi kompressorjaam Portovajas. Foto: Mihkel Maripuu

Kui esimene Nord Streami gaasijuhe valmis kolme aastaga, siis teise puhul on eesmärgiks saada see valmis vähem kui kahe-aastase ehitusperioodiga. Gaasijuhtme plaanitud valmimisaeg on 2019. aasta lõpp, mis muuhulgas on ka aeg, millal Venemaa peaks Ukrainaga taasalustama gaasitransiidi tariifi läbirääkimisi.

«Meie eesmärgiks on alustada [gaasijuhtme] ehitusega 2018. aasta mais,» kirjeldas täna Tallinnas toimunud pressikonverentsil Nord Stream 2 AG nõunik ja esindaja ELi juures Sebastain Sass. «Põhjus on selles, et seekord on meil lühem ehitusperiood. Kui Nord Streami puhul oli see kolm aastat, siis Nord Stream 2 puhul teeme seda vähem kui kahe aastaga,» lisas ta.

Erinevalt esimesest Nord Streami gaasijuhtmest, kus kõigepealt ehitati valmis kaksikjuhtme üks toru ja siis teine, alustatakse sel korral gaasitorude ehitusega praktiliselt samaaegselt nii Saksamaal kui Venemaal, et Nord Stream 2 saaks valmis 2019. aasta lõpuks, nagu praegune ajakava ette näeb. See on muuhulgas ka aeg, kus Venemaa peab taasalustama gaasitransiidi tariifi läbirääkimisi Ukrainaga.

Ka erineb Nord Stream 2 ehitus sellepoolest, et erinevalt esimese gaasitoru ehitusest ei kasutata enam merepõhja ankurdatud pargaseid. 1200-kilomeetrine gaasitoru pannakse seekord S-lay meetodil, kus toru paigaldamiseks on kaks laeva, kes liiguvad iga 25-meetrise torujupi merepõhja paigaldamise järel jälle 25 meetrit edasi ning otsene kokkupuude laeval merepõhjaga puudub. Päevas loodetakse niiviisi paigaldada kolm kilomeetrit gaasijuhet.

Nord Stream 2 ja Balticconnectori ristumine

«See langeb samasse aega nagu Balticconnectori ehitus,» märkis Sass, viidates Eesti-Soome gaasijuhtmele, mille ehituses on kokku leppinud Elering AS ning Baltic Connector OY. Nord Stream 2 esindaja sõnul suhtlevad nad tihedalt ka Balticconnectori ehitajatega, et kaks gaasitoru projekti üksteist oluliselt segama ei hakkaks.

Eleringi pressiesindaja Ain Kösteri sõnul on Balticconnector ja Nord Stream 2 on seotud nii palju, et peetakse ristumisläbirääkimisi, kus pannakse paika, kes mille eest vastutab. «Lepingut veel sõlmitud ei ole, kuid läbirääkimised on lõpusirgel. Kui Balticconnectori ja Nord Stream 2 ristumiskohas peaksid tööd sattuma ajaliselt lähestikku, tuleb koordineerida tegevusi omavahel, et ristumine oleks tehniliselt teostatud korrektselt ja ohutult,» rääkis ta.

Mis puudutab mõlema projekti keskkonnamõjude hindamist, siis kui Nord Stream 2 projekti puhul on see praegu käimas, siis Balticconnectori mereosa keskkonnamõjude hinnang valmis ja sai ka keskkonnaministeeriumi heakskiidu juba eelmisel aastal. Seal on öeldud, et kui kahe projekti gaasitoru ehitus leiab aset samal ajal, siis võib see põhjustada väheolulist negatiivset kumulatiivset mõju lindudele ja mereimetajatele.

«Kuna Nord Stream'i ehitus toimub avamerel, siis pole sellel suurt mõju rannikuelustikule. Samas Balticconnector'i mõjud looduskeskkonnale ehitustööde käigus on suurimad just rannikul. Kui Nord Stream’i ehitustööd toimuvad enne Balticconnectori omi, siis võib viimase ehitustööde käigus õnnetusjuhtumite risk juba töötava Nord Streami gaasitoruga suureneda, põhjusel, et piirkonnas liikuvate aluste arv kasvab. See risk on hinnatud aga madalaks,» kirjeldas Eleringi pressiesindaja.

Küll aga märkis Köster, et gaasitorude merre paigutamise aeg pole kuigi pikk ja praegu pole teada, millal kummagi projekti puhul tulevase ristumiskoha piirkonnas tööd toimuvad. Sebastain Sass ütles aga, et kaksikjuhtme esimese toru paigaldamise ajal vastutab ühenduse paigaldamise eest Nord Stream 2, kuid teise toru puhul ei ole veel paika pandud, kes siis liitumise ehitab.

Alternatiivsete trassivalikute osas vähe läbirääkimisruumi

Kuigi täna Tallinnas toimunud Nord Stream 2 projekti keskkonnamõju hindamise aruannet tutvustaval pressikonverentsil käis projekti esindajate jutust samaaegselt läbi «eelistatud trassi» ja «alternatiivse trassi» mõisted, oli üsna selge, et hoolimata Venemaa keskkonnaorganisatsioonide ja piirkonna põlisrahvaste vastuseisust Ust-Lugast alguse saavale trassile, eelistab Nord Stream 2 meeskond just seda trassi trajektoori.

«Me eelistame trassi, mis saab alguse Kurgalski piirkonnast. Me oleme käinud läbi terve rida alternatiive ja vaadanud võimalikke mõjusid nendele alternatiividele. Me oleme veendunud, et Kurgalskist alguse saav trass on kõige väiksema keskkonnamõjuga ja on kõige turvalisem tee gaasijuhtme opereerimisel,» kirjeldas Nord Stream 2 lubade taotlemise juht Simon Bonnell.

Ka ütles ta, et Nord Stream 2 AG eelistab trassi algusena just Kurgalski piirkonda ja Ust-Luga sadama lähedust, kuna see tagaks neile ka rahvusvaheliste investeerimisorganisatsioonide rahastuse, mida nad praegu projekti elluviimiseks on asunud taotlema asunud, ja kus on ranged nõuded turvalisuse tagamiseks.

Mis puudutab trassi lõpliku trajektoori lukku panemist, siis sõltub see Bonnelli sõnul sellest, millal erinevatest riikides ehituslubade saamise protsess läbi saab. «Praegu on meil pooleli lubade taotlemise protsess, kus me oleme esitanud keskkonnamõju aruande erinevatele riikidele tutvumiseks,» kirjeldas ta. 

Bonnelli sõnul on see riikide, kust trass läbi läheb, otsustada, millise trajektoori nad lõpuks valivad. Küll aga rõhutas ta, et Nord Stream 2 AG on selgelt väljendanud oma eelistust trassi osas. «Tegemist on sama trassiga, mida me täna ka siin tutvustasime,» sõnas Bonnell. Ta lisas, et Venemaa peaks oma otsuse trassi trajektoori osas tegema juba selle aasta sügiseks ja Soome selle aasta lõpuks.

Lõplik kinnitus trassi trajektoori osas tuleb aga järgmise aasta kevadeks, kui riigid peavad allkirjastama ka trassi ehituseks vajalikud load. «Otsus tuleb koos lubade allkirjastamisega,» märkis Bonnell.

Nord Stream 2 gaasijuhe täiesti Gazpromi omanduses

Nord Stream 2 gaasijuhtme valimisajaks on plaanitud 2019. aasta lõpp. Toru ehitus ise maksab 8 miljardi eurot, sellele lisandub veel 1,5 miljardi eurot, mis läheb projekti finantseerimisele.

Erinevalt esimesest Nord Streami gaasijuhtmest kuulub teine gaasijuhe sajaprotsendiliselt Vene energiaettevõttele Gazprom, kuigi ka selle projekti puhul on partneriteks viis Lääne-Euroopa energiaettevõtet.

Kuni 50 protsenti projekti rahastusest tuleb Gazpromilt ning kuni teine 50 protsenti Lääne partneritelt, maksimaalse panusega 950 miljonit eurot iga partneri kohta. Osa rahastusest ehk kuni 30 protsenti on planeeritud taotleda ka rahvusvahelistelt investeerimisorganisatsioonidelt.