Uuring: Valitsuse tegevus võib viia Eesti Ida-Euroopa majandusliidri troonilt

Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti juhatuse asepresident Enn Meri. Foto: Raul Mee

Saksa-Balti Kaubanduskoja läbiviidud uuring näitab, et Eesti on valitsuse maksupoliitika tõttu kaotamas oma liidripositsiooni Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduskeskkonna edetabelis.

Tänavu veebruaris tehtud konjunktuuriuuringu järgi on Eesti küll Ida- ja Kesk-Euroopa riikide hulgas kõige kõrgemalt hinnatud, kuid mitmed olulised majanduskeskkonna näitajad, näiteks ekspordiootused, töötajate palkamise plaanid ja kavandatavad investeeringud, on aasta varasemaga võrreldes vähenenud. Samal ajal ootavad Läti ja Leedu nende näitajate osas kasvu.

Saksa-Balti Kaubanduskoja peadirektori Florian Schröderi sõnul on trend Eesti suhtes negatiivne ja kui see jätkub, on Eesti senine esikoht ohus. «Valitsus peaks sellega arvestama,» rõhutas Schröder.

Üks küsimus Saksamaa seotud ettevõtete hulgas tehtud uuringus kõlas nii: kas valiksite asukohariigi ka täna investeeringuteks? Kui 2015. aastal vastas küsitletutest jah sellele küsimusele 96 protsenti, siis 2016 aastal 93 protsenti ja tänavu veebruaris vaid 83 protsenti. Samuti kavatseb Eestis paiknevatest ettevõtetest tänavu investeerida rohkem kui mullu 31 protsenti, Lätis ja Leedus aga vastavalt 44 ja 49 protsenti.

 Schröderi hinnangul on investeerimisvalmiduse vähenemine on ilmselt otseselt seotud valitsuse poolt tekitatud ebakindlusega.

Investeerimistingimuste hindamisel torkab silma, et Eesti tingimused on vastanute hinnangul kas halvenenud või samaks jäänud, samas Lätis ja Leedus on mitu näitajat paranenud. Schröder juhtis tähelepanu järsult halvenenud hinnangul majanduspoliitika järjepidevuse ning maksukoormuse suhtes.

Ka töötajate arvu kavatseb tänavu suurendada Eestis 25 protsenti ettevõtetest, Lätis ja Leedus aga 48 ja 49 protsenti. Saksa-Balti Kaubanduskoja Eesti juhatuse asepresident Enn Meri ütles, et peamine oht on töötajate vähenemine ja nende väljaõpe. Meri sõnul peaksid poliitikud selle teemaga tegelema, sest praegu veel saavad ettevõtted hakkama, aga varsti enam mitte, eriti arvestades meie demograafilist olukorda.

Meri lisas, et endiselt lähevad liiga paljud noored ülikooli, kus valitakse liiga pehmed alad. «Ma ise oleks küll pigem hästimakstud elektrik, kui diplomiga, millega ma endale rakendust ei leia,» nentis ta.

Küsitluses osales 1734 ettevõtet, neist 170 Balti riikides ja 62 Eestis. Uuringut viiakse alates 2004. aastast läbi Saksamaaga seotud ettevõtete hulgas.