:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6703047t1h694e.jpg)
Kuigi teise Vene päritolu Nord Stream gaasijuhtme ehitusele peavad rohelise tulema andma ennekõike viis riiki, kelle territoriaalvetest see läbi läheb, viidi piiriülese keskkonnamõju hindamine läbi veel neljas mõjutatud riigis, sealhulgas Eestis. Nord Stream 2 esindajate sõnul on projekti piiriülene keskkonnamõju mõjutatud osapooltele suurim just siin.
«Mõjutatud riikidest - ehk kelle territoriaalvetest läheb gaasijuhe lähedalt mööda -, avaldab gaasijuhtme ehitus enim mõju Eestile,» rääkis Nord Stream 2 AG lubade taotlemise juht Simon Bonnell täna Tallinnas toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati nn Espoo aruannet ehk Läänemerd läbiva gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise aruannet.
Aruandest endast selgub, et Nord Stream 2 gaasijuhtme ajal on enim häiritud Soome lahe viiger- ja hallhülge kaitsealad, kuivõrd nii Venemaa kui Soome territoriaalvetes tuleb gaasijuhtme tee puhastada võimalikust laskemoonast.
Selle lõhkamise mõju Soome lahes poegivate viigerhüljeste populatsioonile seoses püsivate kuulmiskahjustuste ja mittesurmavate lõhkamisvigastustega hindavad aruande koostajad keskmiseks. Ka märgivad nad ära sama võimalikku mõju hallhülgele ja pringlile, kuid erinevalt viigerhülgest peavad Espoo aruande koostajad seda väikeseks.
«Riia lahes ja Väinamere saarestikus poegivate viigerhülge, hallhülge ja pringli jaoks on samad mõjud hinnatud väikeseks. Kuna Soome lahe viigerhülge populatsioon esineb ainult Eesti vete idaosas, hinnatakse Eesti-Soome piiril suuremas osas piiriüleseid mõjusid väikeseks,» seisab aruandes.
Ka öeldakse, et laskemoona õhkamistega Soome ja Venemaa vetes võib ajutine kuulmiskadu tekitada ka imetajatel, kuid sellegi mõju hinnatakse siiski väikeseks. Narva lahes Nord Stream 2 gaasijuhtme maaletulekukohas tehtavad süvendustööde puhul öeldakse, et need toovad küll kaasa heljumi lokaalse suurenemise, kuid tavapärastes ilmastikutingimustes see Eesti vetesse ei jõua.
Nord Stream 2 keskkonnamõju hindamise aruande konsultant Jorn Bo Larsen märkis, et ajutised kuulmiskahjustused, milles aruandes juttu käib, on võrreldavad sellega, mis inimestel tekib pärast rokk-kontserti külastust.
Küll aga rõhutas Simon Bonnell, et suurim keskkonnamõju on Nord Stream 2 gaasijuhtme ehitusel siiski neile viiele riigile, kust see läbi läheb ehk siis Venemaale, Saksamaale, Soomele, Rootsile ja Taanile. «Enim mõju merepõhjale avaldab ehitus Venemaal ja Saksamaal, viimases ülekaalukalt,» sõnas Nord Stream 2 lubade taotlemise juht.
Küsimusest, millises üheksast riigist, mis on kas otse või kaudselt seotud Nord Stream 2 ehitusega, on projektile kõige suurem vastasseis, põikles Bonnell kõrvale, korrates vaid, et kui vaadata projekti keskkonnamõju, siis enim muret on väljendatud projekti ehituse osas Eestis. «Geopoliitiliselt on see teine teema, kuid seda me ei aruta keskkonnamõju hindamise faasis,» lausus ta.
Nord Stream 2 gaasijuhtme Eesti rannikust jääb erinevatel trassipunktidel kaheksa kuni 50 kilomeetri vahele, Eesti territoriaalvetest aga 1,5 kuni 20 kilomeetri kaugusele. Gaasijuhtme täna kavandatud maaletulekoht Vene rannikul jääks Eesti rannikust kaheksa kilomeetri kaugusele.
Loe veel:
INFOKAST: Nord Stream 2 projekt
Nord Stream 2 gaasijuhtme valimisajaks on plaanitud 2019. aasta lõpp. Toru ehitus ise maksab 8 miljardi eurot, sellele lisandub veel 1,5 miljardi eurot, mis läheb projekti finantseerimisele. Gaasitoru ehitusega loodetakse algust teha aasta pärast, 2018. aasta mais.
Erinevalt esimesest Nord Streami gaasijuhtmest kuulub teine gaasijuhe sajaprotsendiliselt Vene energiaettevõttele Gazprom, kuigi ka selle projekti puhul on partneriteks viis Lääne-Euroopa energiaettevõtet.
Kuni 50 protsenti projekti rahastusest tuleb Gazpromilt ning kuni teine 50 protsenti Lääne partneritelt, maksimaalse panusega 950 miljonit eurot iga partneri kohta. Osa rahastusest ehk kuni 30 protsenti on planeeritud taotleda ka rahvusvahelistelt investeerimisorganisatsioonidelt.
Allikas: Nord Stream 2 AG/Postimees
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
