Riigikontroll avaldas Rail Balticu kokkuleppe nõrgad kohad

Riigikontrolör Alar Karis Foto: Jaanus Lensment

• Geopoliitiliste projektide puhul pole tasuvusanalüüsi üksiknumbrid esmatähtsad.
• Riigikogu roll jääb kontrollija hinnangul Rail Balticu projektis selgusetuks.
• Riigikontrolli tõstetud küsimustele vastamine suurendab Eesti usaldusväärsust.

Riigikogusse ratifitseerimisele saadetud Rail Balticu riikidevaheline kokkuleppe jätab vastuseta Eesti poolt võetava rahalise kohustuse suuruse, rahastamisallikad ja riigi tegevuse oluliste muutuste korral, avaldas riigikontroll.

«Riske, eriti veel mastaapsete ja paljude muutujate ja tundmatutega projektide puhul ei saa olemuslikult kunagi viia nullini, kuid neid on võimalik muuta talutavaks,» ütles riigikontrolör Alar Karis Riigikogule saadetud kokkuvõttes.

Riigikontroll soovitab riigikogul töötada täiendavalt välja riikidevahelise kokkuleppe rakendamise regulatsioon.  Valitsust peaks küsima Riigikogu otsust enne lisakohustuste võtmist või nende planeerimist. Samuti tuleb  määrata valitsuse kohustuse teavitada Riigikogu regulaarselt Rail Balticu projekti arendamise seisust.

Valitsus peab esitama parlamendile analüüsi ja tegevuskava juhuks, kui riigi kulutused Rail Balticu projektile suurenevad seoses Euroopa Liidu kaasrahastuse määra vähenemise, ehituse maksumuse kallinemise või kavandatust erinevate Rail Balticu majandustulemustega.

Kokkuleppes ja selle seletuskirjas pole kontrollakti kohaselt selgelt välja toodud, kui suur rahaline kohustus riigile võetakse. Seetõttu ei ole teada, kui suure rahalise kohustuse võtmiseks Riigikogu valitsusele volituse annab, millal ja kui palju kavatseb riik Rail Balticu ehitamiseks raha kulutada, millistest allikatest vajalik raha saadakse ning kuidas tagatakse Riigikogule asjakohased toimivad sekkumisvõimalused riikidevahelise kokkuleppe täitmise edasiste rahastamisotsuste üle.

Riikidevahelises kokkuleppes ega selle seletuskirjas ei ole ülevaate järelduste kohaselt kirjas, millisel viisil Eesti, Läti ja Leedu Rail Balticu projekti rahastama hakkavad. Kokkuleppega võtavad riigid üksnes kohustuse taotleda ELi toetust kõrgeima lubatud EL kaasrahastamismäära järgi. Pole teada, kuidas rahastatakse projekti siis, kui ELi toetus projektile peaks vähenema või ehituse maksumus kallineb või Rail Balticu projekt osutub kavandatust vähem tasuvaks.

Riikidevahelisest kokkuleppest taganemine ja sellega kaasnevad tagajärjed ei ole audiitorite nägemuses sõnastatud kokkuleppes üheselt mõistetavalt. Kokkuleppes ei ole reguleeritud kokkuleppe rikkumise korral osalisriikide vastutust ja vaidluste lahendamise korda ei ole lõpuni kindlaks määratud. Kokkuleppe kohaselt lahendatakse kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused poolte vahel läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel, viimaste ebaõnnestumise puhuks edasist vaidluste lahendamise mehhanismi kokku lepitud pole. Eraldi sätteid vastutuse kohta kokkuleppes ei ole.

Riigikogu sisuline roll ning kaasatus Rail Balticu projektiga seotud otsustes on riigikontrolli nägemuses selgusetu. Riigikogule esitatud materjalidest ja Riigikontrollile antud selgitustest nähtub, et Riigikogul ei tule pärast riikidevahelise kokkuleppe ratifitseerimist rohkem otsuseid peale riigieelarvete protsessis osalemise seoses Rail Balticu projektiga vastu võtta. Eelnõu dokumentatsioonist ei nähtu, kas ja millistel juhtudel peaks valitsus enne Rail Balticu projektiga seotud otsuste vastuvõtmist või toimingute tegemist küsima Riigikogult heakskiitu.

Raudteeprojekti ratifitseerimisdokumenti analüüsiti riigikontrolli kinnitusel kiretu kõvaltvaatajana, andmata samas Riigikogule tegevussuuniseid. «Pikaajaliste geopoliitiliste projektide puhul ei ole tasuvusanalüüsi üksiknumbrid esmatähtsad, kuid riskide maandamiseks vajalikud küsimused peaksid saama selge vastuse,» ütles riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson. «Riigikogu peab ise otsustama, kuidas meie tehtud märkustega toimida, kuid nendele küsimustele vastamine annab partneritele kindlustunde, et oleme tõsiselt võetavad.»

Riigikogu otsustab Eesti Vabariigi Valitsuse, Leedu Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimisega võtta Eesti riigile kohustuse ehitada 2025. aastaks Eesti territooriumile uus Euroopa rööpmelaiusega raudteeliin, kus rongid saavad liikuda kiirusega kuni 240 km/h. Samasuguse lubaduse annavad oma riigi osas ka Läti ja Leedu.

Rail Balticu ehitus läheb hinnanguliselt maksma 5,79 miljardit eurot, millest Eestis paikneva raudteelõigu ehitamise kogumaksumus on esialgsete arvutuste kohaselt ligikaudu 1,35 miljardit. Seda peaks praeguste eelduste kohaselt 85 protsenti ehk 1,07 miljardi euro ulatuses rahastatama Euroopa Liidu toetusest ning Eesti riigil tuleks tasuda vähemalt 268 miljonit. Euroopa Liidu rahastusmäära vähenemisel või ehituse maksumuse kallinemisel võivad riigi kulutused Rail Balticu väljaehitamiseks suureneda.