Balti jaama turu vanad olijad: uusi kliente on tulnud ja hinnad veidi tõusnud
23. mai 2017, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesi päevi avatud Balti jaama turul kohtuvad uus ja vana – kuigi ruumid on uued ja puhtad, on lisaks uutele kauplejatele alles jäänud ka vanad.
Esmaspäeval on Balti jaama lihaletis kauplemispinda ohtrasti ja ka letid kutsuvalt punase-roosa kirjud. Oma koha on sisse seadnud kuus aastat samal turul kaubelnud Maire. «Müüjal on uuel turul väga hea olla,» kiidab Maire uut turgu. «See on ikka nagu öö ja päev, kõik on uus ja valge.»
Lisaks sellele, et vanad kunded on Maire juba turu pealt üles leidnud, on tal hulgaliselt ka uusi kliente tekkinud. «Rahvast on ikka rohkem ja ka Pelgulinna rahvas käib nüüd siin». Küll aga on uued ruumid ja tihedam konkurents tõstnud müüja sõnul veidi hinda.
Kioskite alal on väikesed majakesed, mis meenutavad hetkeks Nõmme turgu. Erinevalt Nõmme turust on need majakesed aga suuremad. Esimesena märkan tuttavat mobiiliäri. Silt aknal reedab, et nemad on Balti jaamas mobiile müünud juba 1999. aastast. Uksel tervitab poe omanik Kalev, kes kinnitab, et pood tõesti varem ka Balti jaamas tegutses. «Teine korrus oli,» sõnab ta ja lisab, et uus maja on varasemaga võrreldes hulga puhtam. «Olen siin päris pikalt olnud. Kui alustasin, müüsin selliseid telefone,» ütleb Kalev ja viipab käega kollase Nokia 5110 suunas. «3800 krooni maksis ja ainult ussimängu sai sellega mängida».
Ka Kalev kinnitab, et lisaks vanadele klientidele on pärast turu avamist juurde tulnud ka uusi, kuid lükkab ümber väite, et see hindu oleks tõstnud. «Ega hinnad sellepärast (turu uuendamine –toim) muutu. Lihtsalt puhas korralik pood on,» ütleb mees. Sel ajal, kui pood kinni oli, käis mobiiliäri edasi Balti jaama kõrval olevas Depoos.
Mobiiliäri kõrval on oma koha sisse seadnud samuti üks vanadest tegijatest – lukkude ja võtmete valmistamise äriga tegelev Aivar on Balti jaama turul kaubelnud kaheksa aastat. «Muidugi suur vahe on,» kommenteerib Aivar erinevusi uue ja vana turu vahel. «Uuel turul on päris ilus, puhas ja täitsa teine kontingent inimesi käib.» Ka lukuärimees kinnitab teiste vanade kauplejate juttu, et lisaks vanadele kundedele on viimaste päevade jooksul juurde tekkinud palju uusi.
«Ausalt öeldes, minu arust käib siin nüüd rohkem eesti rahvast,» märkis Aivar. Uue turu avamisega otsustas ka lukukaupmees oma äri laiendada. «Nii palju lukke meil varem ei olnud. Üritame pakkuda kõige suuremat valikut Tallinnas,» sõnas mees ja tõi välja, et tema eeliseks teiste luku ja võtmete valmistamisega tegelevate kaupmeeste ees on Venemaa ja Valgevene lukud. Turu avamine kergitas mehe sõnul ka hinda veidi. «Pisut on kallim jah, aga kui vaadata keskmist hinda Tallinnas, siis mitte. Näiteks tavaline võtme tegemine on praegu kaks eurot, keskmine hind Tallinnas on aga 2,53 eurot,» tõi Aivar välja.
Lisaks vanadele olijatele on turule kauplema tulnud ka palju uusi nägusid. Näiteks on Balti jaama turul oma uksed avanud Nõmme turulistele juba tuttavaks saanud Hiiumaa tooteid müüv kauplus Toiduhaldjad. Hiidlased on oma kaupa Nõmme turul pakkunud viimased viis aastat ning otsus Balti jaama turule tulla näis leti taga tegutseva Liisa sõnul igati loomulik. «Andres (Andres Rjabov, turu juht – toim) tuli meile Nõmmele, andis oma visiitkaardi ja järgmine hetk olime juba siin,» kirjeldab Liisa ja lisab, et Balti jaama turuboksis on võrreldes Nõmme omaga rohkem ruumi, mis tähendab, et rohkem kaupa saab välja panna. Kogu kaup, mis lettidel seisab, on kohalike talunike toodetud. «Ikka on nii, et lähed tuttavate juurde ja nad pakuvad midagi head ja siis küsivad, et kas me ei taha müüki võtta. Ja nii ongi. Mul on siin naabritädi munad, ema tehtud leivad, kala toob Hõbekala kalaköök,» loetleb Liisa tooteid ja lisab, et hiidlased on ise vaimustuses, et keegi võttis kätte ja viitsis hakata omatoodangut mandrile müügiks vedama. «Nad on kõik mu tuttavad,» sõnab ta.
Tutvus talunikuga tasub aga ära, sest nii teab Liisa näiteks täpselt, miks mõnel tootel tarneraskused võivad tekkida. Näitena toob ta ühe kitsejuustu. «Ta ei jõua mulle nii palju juustu teha, sest ta kitsed poegivad kogu aeg ja see ongi see, et ma tean seda talunikku, kes mulle selle toote annab,» räägib Liisa.
Reedel, turu avamispäeval oli leti taga terve perekond. «Me olime kuuekesi siin, kaasa arvatud mu 10-aastane vend ja 75-aastane vanaema ja me ei jõudnud kõiki ära teenindada,» sõnab ta. «Metsik rahvamass oli, jube äge oli.»
Turujuhi Andres Rjabovi sõnul soovisid nad turule võimalikult palju autentseid kauplejaid, et turg ei hakkaks matkima kaubanduskeskusi. «Meie kaks kriteeriumit oli see, et kaup oleks omanäoline, et ei oleks sama, mis kaubanduskeskuses ja teine asi: me eelistasime alati eestimaist, kui oli võimalik eelistada,» sõnas ta ja lisas, et kui umbes 90 protsenti kauplejatest võttis ise nendega ühendust, siis on mõni ettevõte, nagu näiteks Toiduhaldjad, selline, kelle nad ise turule kutsusid.