/nginx/o/2017/05/22/6696621t1h6dc2.jpg)
Emmanuel Macroni saamine Prantsusmaa presidendiks tähendab, et Frexiti ehk Prantsusmaa Euroopa Liidust lahkumise risk on kadunud, kirjutab Danske Banki Balti peaanalüütik Rokas Grajauskas.
Danske analüütik: Prantsusmaa kohalt levib kõrgrõhkkond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emmanuel Macroni saamine Prantsusmaa presidendiks tähendab, et Frexiti ehk Prantsusmaa Euroopa Liidust lahkumise risk on kadunud. See võimaldaks Euroopa Keskpangal (EKP) oma avaldustes enam viidata võimalusele vähendada just rahapoliitilist stiimulit. Kui EKP jätab intressimäärade edasisi võimalikke muutmisi kommenteerides ütlemata väljendi «või madalamal tasemel», nagu arutati märtsikuisel koosolekul, võib see turgu tõenäoliselt päris palju mõjutada.
See ei pruugi siiski olla EKP eesmärk, sest arvestades keskpanga viimaseid sõnavõtte pole EKP ikka veel piisavalt kindel, et inflatsioon on jätkusuutlikult jõudnud 2% sihttasemeni. Seetõttu võib endistviisi arvata, et EKP võtab prognoosides ettevaatlikuma hoiaku.
Kuna euroala poliitilised riskid on nüüd tagaplaanil, peaks tähelepanu taas koonduma asjaolule, et Euroopa majandused näevad tsükliliselt üllatavalt head välja. Kuigi valuutaturu esmareaktsioon nulliti, võivad Prantsusmaa presidendivalimised ja nendega kaasnenud EUR/USD kursi hetkeline tõus tasemele 1,10 signaliseerida võimalikku faasimuutust euro ja dollari kursis.
Selle valuutapaari kursi püsivama tõusu jaoks peab EKP andma rohkem signaale kvantitatiivsete leevendusmeetmete lõpetamise kohta. Arvata siiski võib, et valuutapaari kurss on kolme kuu pärast pigem üle kui alla 1,10. Veel kaugemale ette vaadates, 12 kuu arvestuses peaks euro kurss USA dollari suhtes tõusma ning lähenema 1,14-le.
Loomulikult sõltub see muuhulgas ka sellest, mis Prantsusmaal edasi saab. Macroni edumaa vastaskandidaat Marine Le Peni ees oli suuremgi, kui arvamusküsitluste põhjal ennustati. See tugevdas tema võimalusi värvata oma tsentristlikku parteisse En Marche! enne juunis ees ootavaid parlamendivalimisi poliitikuid nii vabariiklaste kui ka sotsialistide leerist.
Kuna valimistel osalemise määr oli teises voorus madalaim alates 1969. aastast ning valimiskasti lasti rekordiline arv täitmata või rikutud valimissedeleid, võib olla päris kindel, et valijad ei olnud päris rahul lauale jäänud valikutega. Macroni ametiaja esimene proovikivi on seega saavutada poliitiliselt killustatud riigis laiapõhjalisem leppimine tema presidentuuriga. Turud on ootel, uutest poliitilistest tipptegijatest sõltub palju.