Seitse fakti CVs, mis on iganenud ja üleliigsed

Foto: Panthermedia / Koson Rattanaphan

Keegi ei taha end tööotsingutel ise saboteerida, mistõttu peaksid esmalt oma CV korda saama – see on tööandja esimene kokkupuude sinuga, mis kas annab või rikub võimaluse järgmisesse vooru pääseda.

Et CV näeks puhtam ja asjalikum välja, soovitab portaal PureWow lahti saada järgmistest faktidest ja detailidest.

Eesmärk. Kui töökohale kandideerid, siis on su suurim eesmärk ilma ütlematagi ilmselt see töö endale saada. Eesmärgile kuluv rida võtab CVs mõttetult ruumi ning selle peaks asendama hoopis lausega, mis annab märku sellest, mida sul endal tööandjale pakkuda on, milles sa kõige parem või kogenum oled.

Ebaprofessionaalne meiliaadress. See peaks tänaseks juba kõigil selgemast selgem olema, ent ometi jõuavad värbajateni kirjad «kiisuke123-lt» ja muudelt veidratelt meiliaadressidelt.  CVs olgu kirjas üks ja professionaalne meiliaadress – selle saab endale tasuta luua, mistõttu ei peaks selleks mingit takistust olema.

Igapäevased oskused. Microsoft Wordi või Exceli kasutamine ei ole tänapäeval enam boonus, vaid reaalne nõue kandidaadile. Kõiki tavapäraseid oskusi, mida kandidaadilt nagunii oodatakse, pole seega mõtet CVsse ära märkida. Pigem tuleks silma paista mõne huvitavama ja erilise oskusega, mida paljudel teistel pole.

Keerukas ärijutt. Pole kuigi mõistlik kasutada oma töökohti või – ülesandeid kirjeldades keerukaid äritermineid – eriti veel siis, kui sa nende tähendust päris hästi ei tea. Ole oma töökogemuste kirjeldamisel selge ja konkreetne ning too pigem esile tegevusi ja saavutusi, millega seal silma paistsid, mitte ära esita fakte, mida sellest valdkonnast tead ja arvad. Kui sul on kogemusi, siis räägivad need enda eest ka lihtsas keeles.

Tegevused keskkoolis ja pärast seda. Kui oled tööturul juba mõnda aega figureerinud ja koolide lõpetamisest on samuti aastaid möödas, siis saavad ka sealsed tegevused ja kogemused ajapikku vanaks. See tähendab, et kui sul on üle kümne aasta töökogemust ning kandideerid järgmisena juhipositsioonile, on potentsiaalsel tööandjal üsna naljakas, kuid samas ka tarbetu lugeda, et osalesid kunagi ammu kooli ajalehe tegemises ning töötasid hamburgeriputkas.

Ebaolulised hobid. Hobide märkimise osas on värbajate ja tööandjate arvamused erinevad. Ühest küljest ei ole hobide lisamine CVsse tingimata vajalik, sest kandidaatide valimisel on suurem kaal siiski töökogemusel. Silmapaistvate hobide nagu orienteerumise, sukeldumise või mägironimise lisamine on aga täiesti oodatud, samas kui lugemine ja kudumine hobidena ei avalda ilmselt enamikule tööandjatele muljet.

Teine lehekülg. CV puhul võiks võimalusel piirduda ühe leheküljega ning koondada sinna kõige tähtsam ja konkreetsem info. Pikemalt võid rääkida juba kaaskirjas või töövestlusel. Kuna värbamisega tegelev inimene peab vahel lugema läbi sadu CVsid, siis ei pruugi ta kaheleheküljelist CVd lõpuni lugedagi.