Ettevõtjate hinnangul aitab tasutud maksude avalikustamine ümbrikupalga vastu

Mait Palts. Foto: Toomas Tatar / Postimees

Kaubandus-tööstuskoja läbiviidud küsitluse järgi peavad üle 70 protsendi vastanud ettevõtjatest tasutud tööjõumaksude avalikustamist vajalikuks vahendiks ümbrikupalkade vastu võitlemisel ning 58 protsenti vastanutest on valmis oma tehingupartnerit vahetama, kui teisel poolel on ümbrikupalga tasumise kahtlus.

Aprillis kaubandus-tööstuskoja liikmete seas läbiviidud küsitlusele vastanutest 53 protsenti arvasid, et kui ettevõtjad ise loobuksid ümbrikupalga kahtlusega tehingupartneritest, siis oleks sellel suur või väga suur mõju konkurentsitingimuste paranemisele. Viiendiku ettevõtjate hinnangul oleks selle mõju väike või olematu.

«Üha rohkem on näha, et ka ettevõtjad tegutsevad selle nimel, et saavutada turul aus konkurents,» ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts pressiteates. «Paljud tõid küsitluses välja, et riigipoolne kontroll võiks olla veelgi tõhusam, kuid väga oluliseks peetakse ikkagi teavitustööd, ja seda nii ettevõtja kui töötaja suunal,» lisas ta.

«Võttes arvesse, et peagi on oodata mitmeid maksumuudatusi, mis muudavad ettevõtluskeskkonna keerulisemaks, siis on tänuväärne, et ettevõtjad soovivad ise riigi ja ettevõtjate esindusorganisatsioonidega koostööd teha ja astutakse jõuliseid samme ettevõtluse läbipaistvamaks muutmise nimel,» kinnitas Palts. 

Ümbrikupalga maksmist peavad probleemiks ka paljud turvaettevõtete liidu liikmed. «Seadusevastaselt käituvate ettevõtete vastu saavad võidelda eelkõige ettevõtjad ise, tehes koostööd omavahel ja riigiga,» ütles Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht.

«Turvaettevõtete liit on alati valmis turvateenuse hankijaid nõustama ja aitama, et hankija saaks just sellise turvateenuse, mida tal päriselt vaja on ja teenusepakkuja, kelle taust on kontrollitud. Mitte kellelgi pole vaja turvateenust, mis ei vasta tegelikele vajadustele ja teenusepakkujat, kes pole jätkusuutlik,» lisas Lilleleht.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul vajab maksuhaldur tõhusaks kontrolliks ettevõtjate endi abi. «Kogemus näitab, et paremaid tulemusi konkurentsitingimuste parandamiseks saavutame siis, kui meil on sektori esindajatega tihe infovahetus ning nende poolehoid muudatusi ellu viia,» ütles Reitmann. «Meie eesmärk on võimalikult palju toetada ettevõtjaid infoga, mis aitaks ettevõtluskeskkonda läbipaistvana hoida.»

Alates aprillist avalikustab MTA kodulehel info ettevõtete poolt tasutud maksude kohta, sh deklareeritud käivete ja töötajate arvu kohta. Lisaks on võimalik e-maksuametis/e-tollis koostada maksuandmete tõendit, mille abil saab lihtsasti anda oma tehingupartnerile ülevaate ettevõtte andmetest tööjõu jm näitajate kohta.

Kaubandus-tööstuskoja küsitluses osales 282 ettevõtjat, kellest 65,4% olid pärit Harjumaalt. 29% vastanutest tegelesid töötleva tööstusega, 21,4% tegelesid hulgi- ja jaekaubandusega ja 12,3% ehitusega. Kõige probleemsem sektor oli küsitletute hinnangul jätkuvalt ehitus (91%), millele järgnesid majutus ja toitlustus (74%) ning meelelahutus ja vaba aeg (29%). Tegemist on nimelt sektoritega, kus tekib palju sularaha käivet.