:format(webp)/nginx/o/2017/05/11/6648745t1hcdfd.jpg)
Euroopa Komisjon esitas täna 2017. aasta riigipõhised soovitused, mis sisaldavad igale liikmesriigile mõeldud majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12 kuni 18 kuuks. Eestile tegi komisjon kaks soovitust, millele on ka varem tähelepanu juhtinud, kuid märkis, et riigieelarve võib juba sel aastal miinusesse langeda.
Tänased soovitused põhinevad peetud aruteludel, riiklikel programmidel, Eurostati andmetel ja hiljuti avaldatud komisjoni 2017. aasta kevadprognoosil, vahendas Euroopa Komisjoni Eesti esindus täna Brüsselis esitletud soovituste sisu. Liikmesriikidele esitatavaid soovitusi kohandatakse igal aastal vastavalt seni tehtule ja muutunud olukorrale.
Eestil soovitatakse järgida oma eelarvepoliitikas stabiilsuse ja kasvu pakti ennetava osa nõudeid. See tähendab, et 2018. aastal tuleks kinni pidada keskpika perioodi eelarve-eesmärgist. Eesti poolt esitatud stabiilsusprogrammi hinnangute kohaselt on Eestis 2017. aastal struktuurne ülejääk 0,2 protsenti ja 2018. aastal struktuurne puudujääk 0,5 protsenti SKP-st, mis jääb keskpika perioodi eelarve-eesmärgi piiresse.
Eesti eelarve juba sellest aastast defitsiidis
Samas Euroopa Komisjoni ühtse metoodika alusel tehtud eelarvepositsiooni hinnangu kohaselt prognoositakse Eestile siiski 2017. aastaks puudujääki 0,1 protsenti SKPst ja 2018. aastaks 0,9 protsenti SKPst, mis on suurem defitsiit kui seatud keskpika perioodi eelarve-eesmärk.
Muuhulgas märgib Euroopa Komisjon oma ülevaates, et kuigi Eestis on hästi toimiv tööturg, on sissetulekute ebavõrdsus üks ELi suuremaid. Rikkaima 20 protsendi inimeste sissetulekute suhe vaeseima 20 protsendi inimeste sissetulekutesse kasvas 2012. aasta 5,4-lt 2015. aastaks 6,2-ni.
Ebavõrdsuse suurenemise põhjuseks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kiire palgakasv, samas kui pensionäride, sotsiaaltoetustest ning töötutoetustest sõltuvate inimeste sissetulekud ei ole viimastel aastatel samas tempos suurenenud. Samal ajal vähenes sotsiaaltoetuste vaesust vähendav mõju 2010. aasta 36 protsendilt 2015. aastaks 22 protsendile.
Seega ongi üks soovitustest Eestile tagada paremini sotsiaalse turvavõrgu piisavus. Lisaks soovitatakse Eestil võtta meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks. Eeskätt tuleks selleks suurendada palkade läbipaistvust ja muuta vanemahüvitise süsteemi.
Samuti tuleks Eestil edendada erainvesteeringuid teadusuuringutesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni. Seda tuleks teha muu hulgas teadusasutuste ja ettevõtete koostööd tugevdavate meetmete kaudu. Mõlemad soovitused on Euroopa Komisjonil olnud Eesti riigipõhistes soovitustes sees juba mitu aastat järjest.
Ministeerium: Eestil ei ole olulist kõrvalekallet
Ott Heinapuu rahandusministeeriumi pressiosakonnast ütles, et ministeeriumi prognoosi järgi täidab Eesti valitsuse seatud eesmärki. «Struktuurse eelarvepositsiooni hinnangute erinevused tulevad peamiselt erinevast nägemusest Eesti majandustsükli positsiooni kohta,» põhjendas ta erinevusi Eesti ja Euroopa Komisjoni selle aasta prognoosides riigieelarve ülejäägi ja puudujäägi erinevuste osas.
«Rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt on Eesti majandus veidi allpool majanduse potentsiaalset taset, kuid komisjoni hinnangul veidi ülevalpool potentsiaalset taset,» toonitas Heinapuu. Ta lisas, et Euroopa Komisjon hindab keskpika perioodi eelarvetasakaalu eesmärgi täitmist, mille iga riigi valitsus endale ise seab.
«Euroopas kokku lepitud reeglid, mis on kehtestatud fiskaalleppega, lubaksid Eestil struktuurset valitsussektori eelarve puudujääki mahus kuni üks protsent SKPst,» selgitas Heinapuu. Tema sõnul seadis valitsus Euroopa Komisjonile esitatud kavas ehk stabiilsusprogrammis keskpika perioodi eelarve eesmärgiks mitte kavandada valitsussektori struktuurset eelarvepuudujääki üle 0,5 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
«Seega on valitsuse seatud eelarve tasakaalu eesmärk rangem Euroopa reeglites lubatust,» märkis ministeeriumi pressiesindaja. Tema sõnul oleks riigikogu menetluses olevate riigieelarve seaduse muudatuste järgi siseriiklik eelarvetasakaalu reegel sisuliselt veel rangem, kuna pikema perioodi keskmisena peab valitsussektori eelarve olema tasakaalus.
«See võimaldaks kasutada kogunenud ülejääke strateegilisteks investeeringuteks aastatel 2018–2020 ning kohustaks 2021.–2023. aasta eelarve koostama struktuurses tasakaalus,» ütles Heinapuu.
Muuhulgas märkis ministeeriumi pressiesindaja, et Euroopa Komisjon on sarnaseid soovitusi Eestile andud ka varem. «Aastal 2015 soovitas Euroopa Komisjon «mitte kalduda 2015. ja 2016. aastal kõrvale keskpika perioodi eelarve-eesmärgist»,» kirjeldas Heinapuu.
Aastal 2014 soovitas Euroopa Komisjon «tugevdada 2014. aasta eelarvemeetmeid, võttes arvesse vastavalt komisjoni 2014. aasta kevadprognoosile tekkivat lõhet 0,3 protsenti SKPst, mis osutab riskile kalduda oluliselt kõrvale stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetest. Tugevdada oluliselt eelarvestrateegiat, et tagada keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamine 2015. aastal ja selle järgimine edaspidi.»
«Mõlemal aastal oli tegelik tulemus valitsussektori struktuurne ülejääk. Valitsussektori eelarvepositsioon oli mõlemal aastal parem, kui eesmärk, mille valitsus endale oli seadnud,» lausus rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõuniku Katrin Höövelsoni sõnul on uus eesmärk iseenesest küll kooskõlas stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega, kuid küsimus on ennekõike seatud eelarve-eesmärgist kinnipidamises. See on seda olulisem, et Eesti ja Euroopa Komisjoni hinnangud struktuursele eelarvepositsioonile on erinevad.
«Komisjon näeb Eesti majanduse potentsiaali tagasihoidlikumana kui valitsus ning ennekõike seetõttu on komisjoni hinnangul Eesti struktuurne eelarvepuudujääk sellel aastal 0,1 protsenti (valitsuse hinnang 0,2 protsenti ülejääki) ja järgmisel aastal 0,9 protsenti SKPst (valitsuse hinnang 0,5 protsenti),» rääkis Höövelson. Samas andmed, mille alusel nii rahandusministeerium kui Euroopa Komisjon prognoose teevad, on samad.
Höövelsoni sõnul on täiesti võimalik oht, et Eesti ei suuda 2018. aastal seatud -0,5protsendilisest eelarve-eesmärgist kinni pidada. Sellepärast juhib Euroopa Komisjon oma seekordsetes riigipõhistes soovitustes Eestile eraldi tähelepanu ka eelarvepoliitikale.
«Vajadusel peaks valitsusel olema valmisolek eelarvepoliitikas täiendavate muutuste tegemiseks, et 2018. aasta struktuurne eelarvepositsioon vastaks seatud eesmärgile,» toonitas Höövelson.
EL üldiselt vastupidav, kuigi probleeme jagub
Üldiselt on komisjoni hinnangul ELi ja euroala majandus küllalt vastupidav, kuid siiski põhjustavad probleeme tootlikkuse aeglane kasv, kriisi tagajärjed, sealhulgas püsiv ebavõrdsus, ja peamiselt välisteguritest tingitud ebakindlus. Olukorra parandamiseks peaksid liikmesriigid kasutama ära majanduse elavnemisega kaasnevad võimalused ja viima ellu struktuurireformid, hoogustama investeerimist ja tugevdama riigi rahandust.
Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav asepresident Valdis Dombrovskis sõnul on majanduslikud suundumused üldiselt positiivsed ja annavad ELi liikmeriikidele võimaluse suurendada majanduse konkurentsi- ja vastupanuvõimet ning innovatiivsust.
«Esmatähtsaks tuleb pidada reforme, millega muudetakse majanduskasv kaasavamaks ja parandatakse tootlikkust. ELi majanduse taastumise tugevdamise ja jätkusuutlikkuse huvides tuleb ellu viia struktuurireformid, hoogustada investeerimist ja teostada vastutustundlikku eelarvepoliitikat,» rääkis Dombrovskis.
Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen märkis, et sel aastal pöörati analüüsis erilist tähelepanu ebavõrdsusele. «Nüüd, kui majandus on tõusuteel, peame me silmas pidama seda, et nõuded oskustele muutuvad, ning looma uusi võimalusi neile, kellel vajalikke oskusi ei ole,» sõnas Thyssen.
Ta lisas, et ELi liikmesriikidel tuleb parandada hariduse ja koolituse kvaliteeti. Kui tootlikkus kasvab, peaks kasvama ka palk. «Ainult nii saame täita ühise eesmärgi – parandada meie kõigi elatustaset,» lausus tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik.
Euroala eelarve puudujäägi näitaja tervikuna kahaneb
Täna esitatud pakett põhineb veebruaris esitatud Euroopa poolaasta talvepaketi järeldustel, mis mu hulgas käsitlevad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust, ja on nende loogiline jätk. Üldiselt kahaneb euroala riikide eelarvepuudujäägi koondnäitaja sel aastal 1,4 protsendini SKPst. Haripunktis oli see näitaja 2010. aastal 6,1 protsendiga.
Ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatusega Küprose, Itaalial ja Portugali kohta järeldas komisjon, et analüüsi tulemuste kohaselt puudub vajadus menetlust hoogustada, kui kõnealused liikmesriigid rakendavad riigipõhiste soovitustega ettenähtud reformid kiiresti ja täielikult.
Tuginedes 2017. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide analüüsi tulemustele, on komisjon võtnud mitmeid stabiilsuse ja kasvu paktiga ettenähtud meetmeid. Komisjon soovitab lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Horvaatia ja Portugali suhtes. Seega kui nõukogu toimib vastavalt komisjoni soovitusele, kohaldatakse pakti paranduslikku osa veel ainult nelja liikmesriigi suhtes, võrreldes 24 riigiga 2011. aastal.
Komisjon võttis vastu ka aruanded Belgia ja Soome kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 3. Aruannetes käsitletakse aluslepingukohase võlakriteeriumi täitmist neis liikmesriikides. Mõlema riigi puhul järeldati, et praegu tuleks võlakriteeriumi pidada täidetuks.
Belgia kohta esitatud järeldus kehtib tingimusel, et seal võetakse 2017. aastal täiendavaid eelarvepoliitilisi meetmeid, et kohandamiskava ning seega ka 2016. ja 2017. aasta keskpika perioodi ühised eelarve-eesmärgid saaksid üldjoontes täidetud.
Soome kohta märgiti, et keskpikas perspektiivis majanduskasvu väljavaadete parandamiseks ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamiseks tuleb seal kiiresti vastu võtta ja ellu viia struktuurireformid tootlikkuse ja tööjõu pakkumise suurendamiseks.
Mis puudutab Itaaliat, siis komisjon leiab, et ta on võtnud nõutavad 2017. aastaks soovitatud eelarvemeetmed, mistõttu ei ole praegu vaja võtta täiendavaid meetmeid võlakriteeriumi täitmiseks.
Rumeenia kõrvalekalle suurim
Komisjon hoiatas Rumeeniat, et too on 2016. aastal keskpika perioodi eelarve-eesmärgist märkimisväärselt kõrvale kaldunud, ning soovitab nõukogul esitada Rumeeniale soovitus võtta 2017. aastal asjakohaseid meetmeid märkimisväärse kõrvalekalde korrigeerimiseks.
See on esimene kord kohaldada seda ELi majanduse juhtimise raamistikus sätestatud menetlust. See annab ametiasutustele võimaluse võtta parandusmeetmeid, millega välditakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamist.
2017. aasta stabiilsusprogrammide hindamise põhjal soovitab komisjon rahuldada Leedu ja Soome esitatud paindlikkuse taotlus.
Järgmise sammuna lähevad riigipõhised soovitused 2017–2018 Euroopa Nõukogu ette, kes peaks need vastu võtma, et liikmesriigid saaks need täielikult ja õigeaegselt rakendada.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)