Möödunud kolmapäeval Hispaanias toimunud taastuvenergiaoksjonil jõuti rekordmadala tuuleenergia hinnani, milleks sai 43 eurot/MWh. Ühtlasi on see esimest korda pärast kolme aastat, kui Hispaania hakkab taas suuremahulisemalt taastuvenergiat kasutama.
Hispaania viis tuuleenergia hinna rekordmadalale
Hispaania 17. mai taastuvenergiaoksjoni tulemusel sõlmitakse lepingud praktiliselt kõigi vähempakkumisel osalenud tuuleenergia tootjatega, kelle projektide koguvõimsus küünib 3GW-ni, teatas Euroopa tuuleenergiaühendus Wind Europe pressiteate vahendusel.
Vähempakkumise tulemusel jäi tuuleenergia hinnaks 43 eurot/MWh, mis on kõige madalam hinnatase, mida Hispaania hankeseadus üldse võimaldab. Tegemist on kõige odavama hinnaga, mida maismaal toodetava tuuleenergia oksjonitel on terves Euroopas kokku lepitud.
Kuigi tuuleenergia konkurentsivõime on võtmetähtsusega, on Hispaania tuuleenergiaturg viimasel kolmel aastal olnud halvatud. Mitmed suured tuuleenergia projektid vajavad püsivat rahastusallikat selleks, et viia nende rahastamine lõpuni. «Hispaania vähempakkumise tulemus näitab, et maismaa tuuleenergia on uue põlvkonna energialiikidest kõige odavam võimalus,» märkis Wind Europe tegevjuht Giles Dickson.
Küll aga lausus ta, et kuigi praegu ollakse arvamusel, nagu ei vajaks tuuleenergia enam toetusi, siis tagavad vähempakkumised selle, et tuuleenergiatootjatele on tagatud miinimumsissetulek, mis teevad need projektid ka investoritele atraktiivseks. «See võimaldas piisaval hulgal osalejatel jõuda vähempakkumisel ka niivõrd madala hinna tasemeni,» sõnas Dickson.
Tema sõnul see ongi taastuvenergiatoetuste eesmärk - mõjuda tulude stabiliseerimise mehhanismina - ja tasandada seeläbi hulgimüügi hinnakõikumisi, mis mõjutab kõikide maismaa tuuleenergiatootjate konkurentsivõimet üle Euroopa. «Võimaldades stabiilset tuluallikat, annavad taastuvenergia oksjonid investoritele võimaluse tagada projektide finantsjätkusuutlikkus,» rääkis Dickson.
Lisaks rekordmadalale tuuleenergiahinnale on Hispaania taastuvenergia oksjoni tulemused olulised veel seetõttu, et pärast 2013. aastal aset leidnud eelarvekärpeid, mis tekitas tuuleenergiaturul seisaku, on see esimene kord pärast seda, kui riik võtab uuesti taastuvenergia kasutusele.
Kolm aastat kestnud seisak on seadnud ohtu ka Hispaania 2020. aasta taastuvenergia eesmärkide täitmise, mistõttu peab riik rakendama nüüd lisamegavatte, et nendeni jõuda.
Dickson märkis, et see on alles esimene samm Hispaania tuuleenergiasektori usalduse taastamiseks, kuna takistavaid poliitikameetmeid on teisigi ja riik peaks needki üle vaatama. Ka ei tohiks alahinnata Hispaania tuuleenergiasektori mõju riigi majandusele, kuivõrd sellega kaasneb 22 000 töökohta ja miljardeid eurosid eksporditulu.