/nginx/o/2010/01/12/295479t1he069.jpg)
Euroopa Keskpank on taas sunnitud tegema rohkem kui ta kohus, kuna teised ELi asutused on alt ära hüpanud. Küllap on jutt erilisest, EKP poolt Iiri pankadele pakutavast päästeliinist praegu teretulnud lahendus – kuid vaid seetõttu, et paremat poliitikat lihtsalt keeldutakse paika panemast.
Iiri pangad on imenud endasse juba umbes 50 miljardit maksumaksjate eurot, kuid on ikka veel finantsturgudest ära lõigatud.
Lühiajaliste finantseeringute saamiseks on nad paigutanud EKPsse tagatiseks enam kui 100 miljardit eurot. Ühtlasi hoitakse neid pinnal 70 miljardi eurose «kriisi-likviidsus-abiga» Iiri keskpangalt.
Kahepeale kokku annavad need kaks keskpanka Iirimaa aastase majandustoodangu jagu raha.
Kui tänased uued stressitestid peaksid ka uusi kapitaliauke paljastama, ei mõju see Iiri pankade kuvandile eraviisiliste laenuandjate seltskonnas just tervistavalt.
EKP on juba pikemat aega turtsunud selle peale, et peab alati viimases hädas olijatele raha laenama. Veidi paremini võib mõista keskpanga frustratsiooni Euroopa kriisilaenufondi laiendamise üle, kuna see ähvardab kahjustada ühisraha poliitika usaldusväärsust.
Väga võimalik, et EKP on jõudnud järeldusele: kriisilikviidsuse-sõltlastest pankadele pakutav kindlam päästeliin on oma hinda väärt, kuna aitab rahatootmist paremini kontrollida ja võimaldab teisi panku kriisimeetmetest võõrutama hakata.
Kui ärgu nad unustagu, et missioon on samas krutskitega. Kui EKP nõuab uue päästeliini eeltingimusena restruktureerimist – nagu peakski – siis haarab ta endale rolli, mida riiklikud regulaatorid näiteks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kohe kuidagi anda ei tahaks.
Ning võttes enda lahendada pangariskide probleemi, astub EKP rahandusasjades õhukesele jääle.
Kui problemaatiliste Iiri pankade tarvis eriotstarbeline palat sisse seatakse, siis on raske uskuda, et nad kauaks ainsateks patsientideks jäävad.
Kreeka ja Portugali riigivõlakriisid räsivad ka nende riikide pangandussektoreid. Ateena on leppinud Rahvusvahelise Valuutafondiga kokku, et tõstab pankadele pakutud garantii 30 miljardi euro võrra 85 miljardi euro peale. Aga mida oleks Kreeka valitsuse garantii väärt, kui selle taga poleks EKP tagasiostulepingu päästvat akent?
Euroopa valitud juhid on vist otsustanud juba niigi väljavenitatud riigivõlakirju veel natuke venitada – pankade hüvanguks. Palju parem oleks valmistada ette korrakohased pankade restruktureerimised: ükski Iiri, Kreeka ega Portugali pank pole Euroopa mastaabis süsteemselt oluline.
Need, kes seda juttu pühaduseteotuseks peavad, peaksid siis loogiliselt võttes olema valmis oma Euroopa riigivõlakirjad pankade kohustuste tagatisena mängu panema. Või oma varad kaotuste vastu kindlustama.
Financial Times suhtub sellistesse väljaupitamistesse skeptiliselt. Kui pankadele tagatised tuleb leida, peaks nende tagatiste taga olema keegi, kellele see taskukohane on.
Copyright The Financial Times Limited 2011.