Rumalad ellujäämismüüdid, mis võivad elu hoopis ohtu panna

Rästikuhammustus on mürgine. Foto: Panthermedia / Franco Nadalin

Kuigi väga paljud inimesed ei satu kunagi elu jooksul kokku karu, hai või mürgimaoga, siis ometi levib nendega käitumise kohta kummalisi müüte, mida inimesed tõe pähe võtavad.

Müüt nr 1: ussihammustusest saab mürgi välja imeda. Kui madu on mürgine, siis jõuab mürk tema hammustuse kaudu koheselt inimese vereringesse, kirjutab Business Insider. Kui paned hammustuse juurde oma suu, siis võib mürk sattuda ka sinna ning lisaks võivad suus leiduvad bakterid haava seisukorda veel enam halvendada. Kui keegi saab ussi käest hammustada, siis on kõige olulisem siiski kiirelt abi otsida.

Müüt nr 2:  kui karu sind ründab, siis mängi surnut. Kui kohtad metsas karu, siis tuleks temast siiski eemale hoida ning vaikselt taganeda. Kui karu on tunginud näiteks laagriplatsile või koduhoovi, siis on oluline teha ennast võimalikult suureks ning lärmi teha, mis karu loodetavasti eemale peletab. Pruunkaru või grisli ründavad aga enamasti siis, kui peavad vajalikuks kaitsta ennast või oma poegi – sellest annab märku urin ja pigem teeseldud, mitte kiirustav rünnak - ning sel puhul peaks kindlasti taganema. Kui karu ründab aga ettearvamatult või on sind jälitanud, tuleb oma elu eest võidelda või jalgadele kiirelt valu anda.

Müüt nr 3: kõrbes või kõnnumaal ekseldes pead koheselt leidma toitu. Inimene suudab siiski toiduta hakkama saada maksimaalselt kuus nädalat, olenevalt tema tervisest ja elutingimustest. Vesi ja peavarju leidmine on sel puhul märksa olulisemad kui toit.

Müüt nr 4: kaktuses leiduv vedelik võib päästa janust. Kui oled piisavalt kogenud, tunned kaktuselisi ning oskad neist vedelikku välja filtreerida – seda saab vaid üksikutest liikidest – siis võib sellest tõesti abi olla. Enamikel juhtudel ajab aga kaktusevedelik iiveldama ning teeb janu ja enesetunde veel hullemaks.

Müüt nr 5: sammal kasvab puu põhjapoolsel küljel. Sammal võib kasvada puu peal siiski igal pool, sõltuvalt seda ümbritsevast keskkonnast. Seega sambla järgi suunda otsida ei tasu.

Müüt nr 6: kui loom või lind sööb teatud toiduainet, on ka inimesel turvaline seda süüa. Linnud ja ka oravad võivad tarbida teatud marju ja seeni, mis samas inimese võivad tappa või talle tugeva mürgituse tekitada.

Müüt nr 7: alajahtunud inimene tuleb panna kuuma vanni või hõõruda tema nahka kuuma esemega. Külmasaanud naha hõõrumine võib nahakahjustusi hoopis süvendada ning ka kuum vesi tekitab nahale šoki. Inimest peab üles soojendama mõõdukas tempos ning pigem tekkide ja kuumaveepudelite abil, mis pole otseses kokkupuutes nahaga.

Müüt nr 8: kui hai sind ründab, löö teda vastu nina. Esiteks on väga raske kiirelt ringi liikuva hai nina tabada. Kui tõesti peaks kunagi juhtuma, et satud hairünnaku ohvriks, siis kaitse end käepäraste esemetega, mille saad panna enda ja looma vahele. Kui see ei õnnestu, siis küünista hai silmi ja lõpuseid, mis teeb talle valu.