:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/05/24/373100t1ha428.jpg)
Tarbijahariduse konverentsi arutlusringis osalenud Taavi Rõivase arvates on eestlaste ebaühtlase ja kohati kehva finantskirjaoskuse taga 50 aastat majanduslikus mõttes täiesti «ajuvaba olukorda».
Rõivas: eestlaste kehva finantskirjaoskuse taga on 50 aastat ajuvaba majandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivas oli nõus sellega, et paljuski saab finantskirjaoskuse kujunemine alguse kodust, kuid kõikidelt kodudelt ei saa selles vallas väga palju oodata. Ta tuletas kuulajatele meelde aega, mil eluasemelaen, krediitkaart ja kõik muud finantsteenused olid Eesti inimeste jaoks täiesti võõrad nähtused. See tähendab, et vanematel inimestel puudub kokkupuude sarnaste teenustega ning nii sai ka võimalikuks hoogne SMS-laenude võtmine.
«Annab mõelda rumalamat asja kui SMS-laenu võtmine, sest selle intress on röövellik,» selgitas Rõivas näidet.
Samas lisas ta, et eestlased pole taoliste rumalustega kaasa minemises «originaalselt lollid». Sama rumalaks võiks pidada ka näiteks ameeriklaste krediitkaardibuumi või siis praegu hoogu koguvat kulla varumise lainet.
«Paraku on Eesti jaoks unikaalne probleem see, et paljudel pole võimalik oma vanemate vigadest õppida,» nentis Rõivas oma sõnavõtu kokkuvõtteks.