Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Oht, mida kujutab endast aegunud päikesekaitsekreem

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Päikesepõletus.
Päikesepõletus. Foto: Anthony Devlin/PA Wire/Press Association Images

Kui oled oma kahvatu nahaga esimest korda randa minemas, siis tee kindlaks, et sa ei kasuta möödunud suvest alles jäänud päiksekreemi, sest see võib teha rohkem kahju kui kasu.

Päikesekaitsekreemil on üldjuhul alati olemas säilivuskuupäev ning sellest peaks ka kinni pidama, kirjutab HuffingtonPost. Kui päikesekreem aegub, siis nahka kaitsvad koostisosad selles hakkavad lagunema, vähendades kreemi efektiivsust. Seepärast peab sooja päikse käes viibides alati käepärast hoidma värsket päiksekaitsekreemi, sest vastasel juhul riskid naha kuivamise ja põletusega, kortsude ja isegi verevalumite tekkimisega. Lisaks aitab kreem ennetada nahavähki.

Kui kasutad juba vananenud kreemi näiteks möödunud suvest, siis riskid peaaegu samade sümptomitega. Nimelt võib maailmast tuua mitmeid näiteid, mil aegunud ja seetõttu ebaefektiivne kreem on kauaks päikse kätte jäänud inimesele tekitanud tugeva põletuse ja valusad villid.

Kui kaua aega kreem säilib, kui pakendil pole selle kohta midagi kirjas? Üldjuhul võib maksimaalseks säilivusajaks pidada kolme aastat, kuid õigesti kasutades ei peaks kreemipudelist nii kauaks kunagi jätkumagi. Kui kuupäeva pole kirjas, siis kirjuta sinna ise aeg, mil selle ostsid.

Lisaks kipuvad inimesed kreemi kehale kandma pigem vähe kui palju. Kuldreegel on aga see, et kehale võiks pool tundi enne päikse kätte minekut kanda umbes pitsitäie kreemi ning uuendada seda viibides paari-kolme tunni aja tagant. Niimoodi tehes peaks kreemipudel tühjaks saama vähemalt suve jooksul, kui mitte kiireminigi. Ära unusta jälgida ka kreemi SPF-faktorit, mis võiks ideaalis jääda 15-30 vahele, kuid seda tasub uurida ja osta oma nahatüübi järgi.

Päiksekaitsekreem kaotab oma efektiivsust ka siis, kui see on seisma jäetud näiteks kuuma autosse, aga ka rannaliivale otsese päiksevalguse kätte. Kui kreem on muutunud siidja konsistentsi asemel teraliseks või venivaks, siis on selles toimunud muutus ning turvaline oleks osta uus vahend.

Kui oled hoolimata päiksekaitsekreemi kasutamisest päikse käes põletada saanud, siis tuleb võtta jahedat dušši või vanni ning kanda põlenud kohtadele külma kompressi 10-15 minutiks, neli korda päevas. Valu leevendavad ka aaloega kreemid. Kindlasti ei tohiks päiksepõletusest tekkivaid punne või ville katki pigistada – parem on lasta neil ise paraneda, et vältida infektsioonide teket.

Tagasi üles