Rail Balticu lepingu eelnõu läbis riigikogus esimese lugemise

Rail Balticu vastane meeleavaldus Foto: Jörgen Norkroos

Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu läbis ööl vastu neljapäeva riigikogus esimese lugemise.

Eelnõu jõudis parlamendi ööistungil päevakorda pärast kella 2. Eest Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tegi pärast ligi kaks tundi kestnud arutelusid ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuid selle poolt oli vaid 14 saadikut ja vastu 47. Hääletusel ei osalenud 33 end varem kohalolnuks märkinu saadikut. Seega liikus eelnõu edasi teisele lugemisele.

Valitsus tutvus Rail Balticu uue tasuvusanalüüsi tulemustega 27. aprillil ja saatis seejärel lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule. Kolme Balti riigi peaministrid sõlmisid jaanuaris Rail Balticu rajamise kokkuleppe. Leppe kehtima hakkamiseks peab selle ratifitseerimima riigikogu.

Konsultatsioonifirma EY tehtud Rail Balticu tasuvusanalüüsi teisipäeval avaldatud laiendatud kokkuvõtte kohaselt kujuneb Rail Balticu raudteeprojekti miinuseks selle eluea jooksul 3,96 miljardit eurot. Ilma Euroopa Liidu (EL) kaasfinantseerimiseta, millest loodetakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) kuni 85-protsendi ulatuses kapitalikulutuste rahastamist, poleks Rail Balticu projekt kuidagi rahaliselt elujõuline.

Koos Kaunas–Vilnius lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250-300 miljonit eurot.

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.