Harukordne maailmas: Uber tõuseb Eestis ametliku taksoettevõtte staatusesse

Sõidujagaja Uber võtab osa taksoturust endale. Foto: Reuters / Scanpix

Riigikogu suure saali tänasele istungile jõudis nn Uberi seaduseelnõu uusim versioon, mis võrdsustab sõidujagamisteenuste vahendajad klassikaliste taksoettevõtetega ja annab neile sisuliselt samad õigused ja kohustused.

Juba enam kui aasta menetletud ühistranspordiseaduse muutmise eelnõu peamisim ja olulisim uuendus on see, et eelnõus ei reguleerita enam kokkuleppevedusid ehk sõidujagajaid eraldi, vaid suund on võetud sellele, et leevendatakse kehtivaid taksoveonõudeid. Muudatuste tulemusel käsitletakse kokkuleppevedusid  taksode alaliigina.

Täpsemalt võrdsustatakse eelnõus taksoveoteenusele ja kokkuleppeveole ettenähtud loanõuded, see tähendab, et ka sõidujagamise osutamiseks on vajalik taksoveoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart.

Uber ja Taxify valivad oma teenuste osutamiseks turgusid, kus regulatsioonid on piisavalt nõrgad selleks, et sisuliselt iga puhta taustaga juht võiks sõiduteenust osutada. Määrava tähtsusega on seega Eesti puhul see, kas vajalike lubade taotlemine on kõigile juhtidele piisavalt mugav ja odav. Kui see nii ei ole, siis sureb sõidujagamine sarnaselt paljude riikidega ka meil välja.

Ühetoaline loaregulatsioon kehtestatakse eelnõu uues versioonis lisaks juhtidele ka  vedude organiseerijale, mis tähendab seda, et taksoveoloa peaksid justkui omandama ka nii Uber kui Taxify.

«Seda on hetkel liiga vara öelda,» kõlas aga Uberi Baltimaade juhi Enn Metsari vastus küsimusele, kas Uber tegelikult ka Eestis taksoveoloa võtab.

Taksode puhul toimub tingimuste leevendamine selles osas, et kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada. Lisaks ei piirata taksovedu enam omavalitsuse piiridega – igaüks võib teenust pakkuda kogu Eesti ulatuses. Nn vana kooli täisvarustuses taksod võivad ise valida, kas võtavad peale kliente tänavalt, ootekohtadest, kõnekeskuse või äppide vahendusel.  

Eelnõu kohaselt on lisaks tavapäevasele päeva- ja öötariifile võimalus omavalitsustel kehtestada taksodele ka muidu tariife – näiteks nädalavahetuse tariife.

Uut on aga muudki: kui näiteks takso tellimine ja hinna arvestamine toimub äpi kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter autos kohustuslik. Taksomeetrit, plafooni, nähtavat hinnakirja ja juhi andmeid peab kasutama aga juhul, kui teenindatakse sõitjaid tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.

Plafoonita taksod ei tohi jätkuvalt kasutada sõiduks ühistranspordiradasid.

«Suures plaanis tundub meile, et eelnõu liigub positiivses suunas. Oluline on, et inimestel oleks paindliku töö tegemise võimalus ning regulatsioon võimaldaks isiklike autode efektiivse kasutuse, pakkudes sedasi head alternatiivi isikliku auto omamisele,» kommenteeris Enn Metsar uuendusi kokkuvõtvalt.

Tema sõnul on väga teretulnud plaan kasutada e-Eesti teenuseid selleks, et tagada juhtide vastavus seaduses esitatud nõuetele. «Seni, kuni nendega ei seata teenuse osutamisele asjatuid piiranguid, on need regulatsioonid meie silmis teretulnud,» sõnas ta.

Kehtima jäävad vedaja ja juhi hea maine nõuded (karistamatuse nõue), samuti peavad teenindaja andmed olema sõitjale kättesaadavad ning sõiduk peab vastama nõuetele, olema kontrollitud ja kantud asjaomasesse registrisse.

Samuti ei tehta järeleandmisi tarbijaõiguste kaitsel, sest sõitjal peab olema näha eelnevalt info hinna, tariifide või hinnavalemite kohta.

Eelnõu uut versiooni täna suures saalis esitlenud Toomas Kivimägi sõnul pole ükski riik Euroopas suutnud nn Uberi küsimust sellisel viisil lahendada. «On ainult mõningaid nüansse üles, aga oleme väga rahul, et kirik keset küla on leitud,» sõnas ta.