Toidurassism täies hoos: kehv toidukaup ajab idaeurooplasi piiri taha toitu ostma (2)

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konservid. Pilt on illustratiivne.
Konservid. Pilt on illustratiivne. Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Inimesed eeldavad, et sama pakendiga kaubal on ka sama sisu. Tšehhi tarbijad aga teavad oma kogemusest, et Saksamaa kaup on kvaliteetsem ning sõidavad seepärast üle piiri toitu ostma.

Kui Nõukogude Liit lagunes, ilmusid Ida-Euroopa riikide poodidesse muuhulgas uued toidukaubad, mis olid varem tarbijaile kättesaamatud, kirjutab BBC uudisteportaal. Täna pakutakse nii idas kui läänes suuresti sama kaupa, kuid tšehhid, slovakid, poolakad ja ungarlased kurdavad, et pakendid võivad ju samad olla, kuid kauba kvaliteet on neis riikides madalam.

BBC käis koos Tšehhi perega kaasas Saksamaa supermarketites, kust võis ühe võrreldava kaubana leida tuunikalakonservi. Tšehh Petr Zedinek näitas Saksa poes ühe euro maksvat konservi ning tõdes, et Tšehhis maksab sama asi 1,5 eurot, kuid ometi on piiritagune Saksamaa kaup märksa maitsvam ja kvaliteetsem. Zedinek viitas ka suitsutatud lihatooteid täis külmikule, kust võis leida muuhulgas 87-protsendilise lihasisaldusega Bockwurst'i. «Püüdke leida sama lihasisaldusega vorsti Tšehhi supermarketist,» oli ta nördinud.

Petr Zedinek tavatseb koos oma naise Sarka ja 19-aastase tütre Klaraga sõita oma kodukülast Modlanyst Teplice linna lähistel umbes 20 minuti kaugusele Saksa supermarketisse Altenbergis, mis asub kohe piiri taga. Nad teevad sellise poetiiru üldiselt kolm korda kuus ning kui lõpetavad, on nende Škoda Octavia toidukaupa täis pakitud.

Perekonna teekond kodukülast piiri taha supermarketisse. Kaart:
Perekonna teekond kodukülast piiri taha supermarketisse. Kaart: Foto: BBC

Niimoodi ei talita pelgalt Zedineki pere, vaid sama poe parklast võis leida umbes pooled autod just Tšehhi numbrimärkidega. Lisaks võis ainus sakslanna poes olla tol hetkel poemüüja. Seega võib arvata, et üle piiri sõidavad toitu ostma sajad ja sajad Tšehhi tarbijad.

«Tundub küll pöörane sõita teise riiki toidukauba järele, kuid nii see lihtsalt on. Ja kui võrrelda kahe riigi tooteid, siis on neil tõepoolest identne pakend, kuid täiesti erinev sisu. See on kurvakstegev olukord ning vahel tundub mulle, et idaeurooplased on tootjate silmis justkui prügikast – kõik, mis tootmises üle jääb, saadetakse näiteks Tšehhi,» tõdes Sarka Zedinek.

Euroopa Liidu seaduste kohaselt on toiduainetööstustel õigus teha sama toodet veidi ümber vastavalt konkreetse turu soovidele ja maitse-eelistustele, kuid kõik koostisosad peavad olema pakendil ka selgelt märgitud. Zedinekid ja veel sajad, kui mitte tuhandedki tarbijad peavad aga toidutootjate tegevust Tšehhis lausa vandenõuks idaeurooplaste vastu. Asi pole vaid veendumuses, et lääne pool maitseb toit paremini, vaid identsete toodete puhul saab seda ka tõestada.

«Vaadake kasvõi seda jääteed,» näitab ühel nõupidamisel oma PowerPointi slaide Tšehhi põllumajandusminister Marian Jurecka. Pildil on näha ülimagus teemaitseline jook, mida müüakse kõikjal Euroopa kauplustes ja bensiinijaamades. «Igal pool on pudeli pakend identne – nii ka Tšehhis ja Saksamaal, kuid ometi sisaldab Tšehhis müüdav jäätee 40 protsenti vähem naturaalset tee-ekstrakti,» tõi minister näite. Lisaks on sama toode Tšehhis kallim kui Saksamaal.

Põhjapaneva näite saab tuua ka lihakonservist, mille pakend on väliselt samasugune mõlemas riigis, ent Saksa turule suunatud toode on valmistatud sealihast, Tšehhi oma aga töödeldud kanalihamassist.

Ministri andmed pärinevad 2015. aastal Praha keemia- ja tehnoloogiaülikooli tudengite uuringust, mil 30 õpilast nuusutas ja maitses ühtekokku 24 toodet. Nende seas oli nii kohvi, juustu, margariini kui ka maiustusi ning iga toote pakend oli nii Saksamaal kui Tšehhis ühesugune. Selgus, et kaheksa toodet neist (35 protsenti) olid märkimisväärselt teistsuguse kvaliteedi või koostisosadega. Seepärast on ka minister Jurecka skeptiline toidutootjate õigustuses, et nad võivad muuta sama toote koostist vastavalt kohaliku turu nõudlusele ja soovile.

Vastab tõele, et samas pakendis, kuid erineva toiduaine müümises pole iseenesest midagi ebaseaduslikku. Küll aga peavad idaeurooplased seda amoraalseks. Seepärast on Jurecka ning tema kolleegid Slovakkiast ja Ungarist asunud koguma andmeid Euroopa Komisjonile edastamiseks. Nad nõuavad, et seadust muudetaks sedaviisi, et toidutootjatel ja edasimüüjatel keelataks selline käitumine tarbijatega. Probleem on saanud n-ö Visegradi riikidele (Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Poola) viimasel ajal põhiliseks prioriteediks.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles