Jõks viib Eesti limonaadimaksu vaidluse Euroopa Komisjoni ette

Vandeadvokaat Allar Jõks Foto: Alar Truu/Õhtuleht

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit, kuhu kuuluvad kolm suurimat karastusjookide tootjat Eestis, esitas eile õhtul kaebuse Euroopa Komisjonile nn limonaadimaksu pärast. Liitu esindava vandeadvokaadi Allar Jõksi sõnul ei sündinud otsus Eesti riigi peale kaebus esitada kergelt.

«Oleme esitanud valitsusele põhjendused, miks limonaadimaksu kehtestamisega sellisel moel on tegemist ELi õiguse rikkumisega ja jaganud näiteid riikidest, kus samasugused algatused on lõppenud valusalt. Paraku tulemuseta,» põhjendas Jõks seda sammu.

Tema sõnul on esiteks kavandatav maks vastuolus Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artiklitega 107 ja 108 ning kujutab endast keelatud riigiabi. «Maksusüsteemi olemuslikke eesmärke ja ülesehitust arvestades ei ole õigustatud maksuvabastuse andmine mitmele tootegrupile, mis maksustatavate karastusjookidega konkureerivad,» põhjendas vandeadvokaat.

Kuivõrd maksu peamise eesmärgina on välja toodud suhkrutarbimise vähendamine ning selle läbi rahva tervise kaitsmine, tuleks tema sõnul võrdselt maksustada kõiki tootegruppe, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad.

«Teiseks on kavandatav maks vastuolus ELTL artikliga 110, kuna kujutab endast diskrimineerivat maksustamist,» kirjeldas Jõks. Tema sõnul toodavad karastusjooke, mida on otsustatud maksustada, suuremas ulatuses välisriikide, sh ELi liikmesriikide tootjad.

«Samas on maksuvabastus antud kõigile neile magustatud jookidele, mis toodetakse eelkõige kohalike tootjate poolt jaemüügikohtades kohapeal tarbimiseks. Samuti toodavad Eesti tootjad palju magustatud piimatooteid, mis on karastusjookidega konkureerivad tooted ja neile maksu kehtestada ei planeerita,» rääkis vandeadvokaat. Tema hinnangul eelistab maks seetõttu omamaiseid tootjaid ning on seetõttu vastuolus ELTL artikliga 110.

Kolm võimalikku tagajärge

Kui Euroopa Komisjoni ja Kohtu menetlustes tuvastatakse ELi õiguse rikkumine, siis kaasnevad sellega järgmised tagajärjed.

Esmalt tuleb keelatud riigiabi selle saajatelt tagasi nõuda. See tähendab, et Eesti peab nõudma ka kõigilt jogurtijookide ja keefiride tootjatelt maksu tasumist kogu selle perioodi jooksul müüdud toodete eest, mil maks kehtis. Maksu tuleb tasuda samades määrades kui karastusjookide puhul. 

Teiseks võib riigiabi saajate konkurentidel tekkida kahjunõue, kui nad näitavad, et maksu tõttu on nad ebaõiglaselt turuosa kaotanud. Kolmandana, kui Eesti õigel ajal rikkumist ei lõpeta, võib Eestit ähvardada ka trahvinõue.

«Soov täiendavaid tuluallikaid leida on mõistetav, kuid seda ei tohi teha põhimõttel, et pärast meid tulgu või veeuputus,» leidis Jõks. Ta on veendunud, et riigikassa täitmine läbimõtlemata maksudega on justkui kiirlaenu võtmine.

«Oleks ebaõiglane, kui valitsus kiire hõlptulu jahil ohustab Eesti piimatootmissektorit, kellel tuleks Brüsseli negatiivse otsuse korral valitsuse tehtud vead kinni maksta,» märkis Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu nimel Euroopa Komisjonile kaebuse esitanud vandeadvokaat.

Ministeeriumid: silmas tuleb pidada mõju tervisekäitumisele

Maria Murakas rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast ütles karastusjookide tootjate liidu sammu kommenteerides, et igaühel on õigus esitada kaebus juhul, kui leitakse, et nende õigusi on rikutud. «Kaebuse sisuga pole ministeeriumil olnud võimalust tutvuda,» lausus ministeeriumi esindaja.

Tema sõnul on rahandusministeerium magustatud jookide maksu eelnõu ette valmistanud ning valitsus on selle riigikogule esitanud. «Eelnõu on riigikogu menetluses ja on seadusandja otsustada, kas ja millisel kujul see vastu võtta,» lausus Murakas. Küll aga lisas ta, et rahandusministeerium valmistab ette riigiabi loa taotlust mahlade vabastamiseks kavandatavast maksust. «See peaks esitatama Euroopa Komisjonile lähiajal,» lausus ministeeriumi pressiesindaja.

Muuhulgas rõhutas ta, et magustatud joogi maksu eesmärk on mõjutada tervisekäitumist, motiveerides tootjaid lisama jookide retseptidesse vähem suhkrut ning tarbijaid eelistama väiksema suhkrusisaldusega jooke. Sellele aspektile juhtis tähelepanu ka sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Katrin Karolin, kelle sõnul on ministeerium analüüsinud just maksu võimalikku mõju tervisele. 

«Erinevates teadusuuringutes on leitud, et maksustatud toodete tarbimine hinnatõusu tulemusel väheneb, mis omakorda toob kaasa rahvastiku tervisenäitajate paranemise: ülekaalulisuse ja rasvumise vähenemise, mis pikemas perspektiivis vähendab riski haigestuda diabeeti, südame isheemiatõppe ja insulti,» kirjeldas Karolin.

Ta lisas, et maksustatud toodete tarbimise langust kinnitab nii Soome, Ungari, Mehhiko kui Prantsusmaa kogemus ning WHO hinnangul on uuringutele tuginedes piisavalt tõendust leidnud, et õigesti rakendatud magustatud jookide maks vähendab nende toodete tarbimist.

«Parimate tervisetulemuste saavutamiseks peaks maks olema piisavalt kõrge ning seetõttu soovitab WHO rakendada maksu, mis tõstab toote hinda tarbijale vähemalt kümme kuni 20 protsenti,» märkis sotsiaalministeeriumi esindaja.

Liit: maks sellisel kujul ei kaitse rahva tervist

Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liikme Nele Normaki sõnul oli Euroopa Komisjoni poole pöördumine liidu liikmete ühine seisukoht. «Leiame, et maksu kehtestamine üksnes kitsale tootevaldkonnale on ebaõiglane magustatud jookide tootjate suhtes ja ei täida rahva tervise kaitsmise eesmärki,» lausus ta.

Normak ütles, et maksumuudatus töötati välja ilma igasuguse väljatöötamiskavatuseta, seda tehti kiirustades ning puudusid põhjalikud mõjuanalüüsid. «Veelgi enam, maksu pole usutavalt selgitatud rahvalegi. Faktum&Ariko avaliku arvamuse uuring näitab, et magusamaksu peab piisavalt põhjendatuks vaid iga neljas Eesti inimene,» lisas ta.

Tema sõnul näitas TAI rahvatoitumise uuring, et magustatud joogid moodustavad kõigest 1,5 protsenti päevasest kaloraažist. «Seega, isegi kui magustatud jookide tarbimine väheneks poole võrra, oleks mõju rasvumisele kaduvväike,» nentis Normak. Ta tõi võrdluseks, et pagaritoodete ja maiustuste tarbimine moodustab päevasest kaloraažist ja suhkrutarbimisest märksa suurema osakaalu, kui magustatud joogid.

Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige rõhutas, et kaebuse eesmärk on takistada diskrimineeriva maksu kehtestamist Eestis. «See maks loob ebavõrdsed konkurentsieelised teistele suhkrut sisaldavatele toodetele,» ütles ta. 

Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu liikmed on kolm Eesti suurimat karastusjookide tootjat: A. Le Coq AS, Saku Õlletehase AS ja Coca-Cola HBC Eesti AS.

Mis on suhkrumaks?

Valitsus plaanib kehtestada karastusjookidele vastavalt magusaine sisaldusele astmelist suhkrumaksu, mis jääb vahemikku 20-36 senti liitri kohta; riigieelarvesse oodatakse sellest alates 2018. aastast tulu 24 miljonit eurot. Eelnõu kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta.

Peale maksumuudatust tõuseks vahemikus 5 kuni 8 grammi suhkrut 100 milliliitri kohta sisaldava karastusjoogi hind keskmiselt 35 protsenti ja suurema suhkrusisaldusega joogi hind keskmiselt 50 protsenti. Näiteks kaheliitrise koolamaitselise joogi esialgne jaemüügihind 1,59 eurot tõuseb 65 protsenti, hinnani 2,63 eurot.

Enamik karastusjooke sisaldab suhkrut vahemikus 9,6-11,09 grammi 100 milliliitri kohta, mis on ministeeriumi hinnangul juba ebatervislik toode, mistõttu üle 8-grammise suhkrukontsentratsiooniga toote maksustamismäär oleks 36 senti liitri kohta. Magusainetega magustatud jookidele kohaldatakse ühte maksumäära astet 20 senti olenemata magusaine kontsentratsioonist.

Selleks et tootjad jõuaks retsepte muuta ja tarbijad uute toodetega kohaneda, soovib rahandusminister Sven Sester maksumäärasid ajatada karastusjoogile, mis sisaldab suhkrut 8 grammi 100 milliliitri kohta või enam. Seega oleks 2018. aastast maksumäär 36 senti joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam.

2019. aastast kohalduks selline määr joogile, mis sisaldab suhkrut 9 grammi 100 milliliitri kohta või enam ning 2020. aastast karastusjoogile, mis sisaldavad suhkrut 8 grammi või enam 100 milliliitri kohta.