/nginx/o/2010/05/11/365010t1hb456.jpg)
Vaatamata ettevõtete kurtmistele, ei pruugi üldine uskumus, et Eestis ei ole võimalik lühikese ajaga leida suurepäraseid spetsialiste ja valdkonnajuhte, sugugi tõele vastata, kinnitas Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits.
Anu-Mall Naarits: spetsialistide põud võib osutuda müüdiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti käivitatud rahvusvahelise haardega ekspordi müügijuhtide värbamise katse, kus paari kuuga leiti ekspordi müügijuhid 20-le ettevõttele, tõestas igatahes vastupidist.
«Ma kindlasti ei arva, et erinevates valdkondades oleks tööjõu värbamine võrreldava keerukusega, kuid ometi pani hiljutine isiklik kogemus mind üldisi hoiakuid veidi ümber hindama,» rääkis Naarits.
Naarits märkis, et Eestis ei õpetata välja ekspordijuhte ja väga paljude firmade kuude ja isegi aastate pikkused otsingud ei ole ettevõtete omanike endi sõnul viinud neid kokku sobiva kompetentsi ja inimtüübiga inimestega. Rääkimata sellest, et eri firmad ekspordivad eri turgudele ja vajavad selleks ka väga head erinevate võõrkeelte oskusega inimesi. «Mitmed firmajuhid rääkisid mulle veel kuu aja eest, et sobivaid ekspordijuhi kandidaate on väga keeruline leida ja ma tõesti arvasin Ekspordirevolutsiooni programmiga alustades, et on vaja ilmselget imet, et leida tööjõuturult 25 EASi kõrgetele nõudmistele vastavat kandidaati, keda
ambitsioonikatele ekspordile panustavatele ettevõtetele välja pakkuda,» rääkis Naarits.
Sadakond ülitugeva taustaga kandidaati paari nädalaga
«Tegelikkuses õnnestus meil aga paari nädalaga saada kokku enam kui 500 inimese CVd, kelledest 210 vastasid kriteeriumidele ehk omasid kõrgharidust ja olid töötanud või elanud välismaal ning valdasid suurepäraselt vähemalt paari võõrkeelt. Nende seas oli palju selliseid noori inimesi, kes tulid kandideerima välismaalt, olles seal elanud ja töötanud juba aastaid. Lisaks kvalifitseerunutele oli kandidaatide seas veel umbes 100 inimest, kelle puhul me pidime konstanteerima, et nad on meie programmi jaoks liiga kogenud ehk neil oli juba selja taha mitme ettevõtte ekspordivaldkonna juhtimine ja edulood.»
Naaritsa sõnul üllatas kandidaatide tugev tase nii Ekspordirevolutsiooni nime kandva programmi eestvedajaid kui ka eksportivaid ettevõtteid, kellest paljud ei uskunud kuni viimase hetkeni, et Ekspordirevolutsiooni värbamistöö annaks oluliselt erinevaid tulemusi nende endi pikaaegsest värbamiskogemusest. «Tegelikkuses juhtus enamat kui meie loodetud ime – lisaks 25 ettevõttele, kes leidsid endile meie abiga mõne nädalaga igaüks tubli noore ja hakkaja valdkonnajuhi, jäi meil veel üle kaks korda rohkem sama palju tublisi noori ja veel mitmeid kogenud ekspordimüügi managere, kes alles ootavad uusi ja põnevaid töiseid
väljakutseid,» ütles ta.
Neid spetsialiste plaanib marketingi instituut ettevõtetele tutvustada 1. aprillil toimuval töömessil.
Head spetsialisti töökuulutusega ei püüa
Anu-Mall Naaritsa hinnangul tagasid erakordselt hea kandidaatide valimi kolm faktorit, mis võivad olla edutagatiseks ka teistes valdkondades heade spetsialistide värbamisel.
«Esiteks: me ei piirdunud CV Online või Töötukassa andmebaasidega, vaid andsime endile aru, et meid huvitavad spetsialistid tuleb leida läbi erinevate ülikoolide, saatkondade, jms infovõrgustike nii Eestist kui üle maailma. See oli keeruline töö, kuna tundus, et enne meid polnud just paljud tööandjad ülikoolide eri aastakäikude vilistlasi otsinud või eri riikide saatkondade ja üliõpilasvahetust pakkuvate organisatsioonide ustele koputanud,» möönis Naarits.
«Teiseks: läbi meediakampaania, milles rõhutati programmi riiklikku tähtsust, saime ilmselt palju suurema tähelepanu ja usalduse osaliseks kui suudaks seda ükskõik milline programmis osalev ettevõte oma nimega töökuulutust avaldades. Ja kolmandaks: me ei arvanud ettevõtetele tutvustatud sobilike kandidaatide hulgast eelnevalt välja kedagi ei ebaatraktiivse CV tõttu ega viinud läbi ka keerukaid isiksuseteste, sest me uskusime, et parem on, kui ettevõtted kõiki kandidaate oma silmaga näevad.
Sellise riskantse värbamise tulemusena saime ettevõtjailt endilt tagasisideks, et kui nad oleks pidanud tegema CV-de põhjal eelvaliku, oleks nad suure tõenäosusega olnud hiljem rahulolematud, nüüd reaalseid inimesi nähes said nad aga valida just
sellise töötaja, kes jättis vahetus kontaktis palju sügavama mulje, kui eelnevalt loetud elulookirjeldus seda eeldada oleks lubanud.»
Naarits usub, et Eestis on päris palju andekaid ja võimekaid inimesi nii noorte kui keskealiste hulgas, kuid kuna need inimesed ei vedele reeglina jõude, tuleb nende leidmiseks lihtsalt kavalam olla ja rohkem vaeva näha. «Kuna meie programmi kandideeris mitukümmend välismaal edukalt tegutsevat eestlast, muuhulgas Austraaliast, Taanist, Iirimaalt, Saksamaalt, Hollandist ja Egiptusest, siis olnuks naiivne arvata, et need inimesed istuvad CV Online'is, Töötukassa andmebaasis või jälgivad iga päev Eesti ettevõtete tööpakkumistega reklaame. Just siia võibki olla maetud koer, mida sageli nimetatakse ka heade spetsialistide põuaks,» lisas ta.