Swedbank tööturust: surve palkade kasvuks jätkub

Keevitaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Toomas Huik / Postimees

Tööjõus osalemise määr jõudis varasemate aastate I kvartalitega võrreldes rekordtasemele. «2017. aastal on tööealisi 6000 inimese võrra vähem kui aasta varem. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks,» märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Töötuse määr oli 2017. aasta I kvartalis 5,6 protsenti, tööhõive määr 66,3 protsenti ja tööjõus osalemise määr 70,2 protsenti, teatab statistikaamet. 

Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga langes töötuse määr 0,9 protsendipunkti ning võrreldes eelmise kvartaliga 1 protsendipunkti. Viimati oli töötuse määr nii madal 2015. aasta III kvartalis (5,2 protsenti). Töötute arv oli 2017. aasta I kvartalis 38 400, aasta tagasi samas kvartalis 43 600.

Tööhõive määr 15–74-aastaste hulgas oli 2017. aasta I kvartalis 66,3 protsenti. 2017. aasta I kvartalis oli hõivatuid 646 800. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga kasvas hõivemäär 2,2 protsendipunkti.

«Töötuse madal tase ja vabade töökohtade arvu kasv majanduses viitab sellele, et jätkuvalt valitseb tööturul töökäte puudus. Mõningal määral leevendab seda rändesaldo, mis on teist aastat järjest positiivne – inimesi tuleb Eestisse rohkem, kui siit ära läheb,» kommenteeris Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.

Tööturul hõivatute arv kasvas ligi 17 000 inimese võrra. Samas jäävad 2017. aasta I kvartali näitajad alla 2016. aasta II ja III kvartalile, mis on suuresti tingitud sesoonsusest – tulenevalt tootmisprotsesside iseärasustest ja nõudlusest on paljudel tegevusaladel suvekuudel vaja rohkem tööjõudu.

«Töötajate arv kasvas peamiselt teeninduses – koguni 15 000 inimese võrra – ja seda valdavalt Tallinnas. Viimast mõjutas kõige rohkem mitmete uute kaubanduskeskuste avamine. Hõive kasvu toetab sel aastal majandusaktiivsuse tõus. Nii tööstus- kui teenindusettevõtted plaanivad Konjunktuuriinstituudi andmetel oma töötajate arvu suurendada,» märkis Elmik.

Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas nii meeste kui ka naiste tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastase rahvastiku hulgas. Meeste näitaja kasvas 1,8 protsendipunkti ning jõudis 74,7 protsendini, naiste tööjõus osalemise määr tõusis 1,3 protsendipunkti ja oli 65,9 protsenti. 15–74-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe ehk tööhõive määrade erinevus kasvas aastaga 1,3 protsendipunkti ja oli 2017. aasta I kvartalis 7,8 protsendipunkti.   

«Tõenäoliselt on selle taga käivituv töövõimereform, mis seab osalise töövõimega inimestele toetuse saamise tingimuseks tööturul osalemise. Sarnaselt tööjõu-uuringule, millel täna avaldatud statistika põhineb, näitavad ka töötukassa andmed töövõimereformi mõjul tööturule tulnud inimeste arvu kasvu,» rääkis Soosaar.

«Aprilli lõpu seisuga oli töötukassas arvel 8166 vähenenud töövõimega inimest – ligikaudu kaks korda enam kui aasta eest. 2017. aastal lisandus vähenenud töövõimega töötuid kuus ligikaudu 1500, samas lahkus registrist keskmiselt 900 vähenenud töövõimega inimest, kellest veidi enam kui pooled leidsid rakendust. Töövõimereformi rakendumine mõjutab tööturgu ka edaspidi,» lisas ta.

Vanuserühmiti on tööhõive määr pooleliolevate õpingute tõttu ootuspäraselt madalaim 15–24-aastaste hulgas. Siiski kasvas hõivemäär 15–24-aastaste seas 4,8 protsendipunkti, jõudes 2017. aasta I kvartalis 36,7 protsendini. Samas tõusis 15–24-aastaste seas töötute arvu kasvu tõttu töötuse määr.  

Nii mitte-eestlaste kui ka eestlaste puhul on kasvanud hõivatute arv ning kahanenud töötute arv. Töötuse määr oli eestlaste seas 4,2 protsenti ning võrreldes eelmise kvartaliga ning möödunud aasta I kvartaliga on näitaja langenud vastavalt 1 ja 0,9 protsendipunkti. Mitte-eestlaste töötuse määr püsis jätkuvalt märgatavalt kõrgem ning oli 2017. aasta I kvartalis 8,7 protsenti, kuid võrreldes eelmise kvartali ja möödunud aasta sama kvartaliga langes näitaja 1,1 protsendipunkti. Suhteliselt palju on kasvanud tööturul aktiivsete mitte-eestlaste arv ning osatähtsus. 2017. aasta I kvartalis oli nende tööhõivemäär 61,4 protsenti, eelmise aasta samas kvartalis aga 58,7 protsenti.

Aasta jooksul on olukord tööturul paranenud ehk mitteaktiivsete ja töötute arv on vähenenud ja hõivatute arv kasvanud nii linnalistes kui ka maa-asulates. Tööhõive määr kasvas linnalistes asulates 2 protsendipunkti 67,1 protsendini, maapiirkondades aga 2,4 protsendipunkti 64,5 protsendini.

«Tööturult eemal olevate inimeste arv vähenes aastatagusega võrreldes 18 000 inimese võrra. Langes õpingute, halva tervise ja laste kasvatamise tõttu mitteaktiivsete arv. Mitteaktiivsuse vähenemist soodustab töökäte puudus. Töövõimereform motiveerib tervislikel põhjustel tööturult eemal olnud inimesi tööd otsima,» märkis Elmik.

«Õppurite arvu languse taga on osaliselt demograafilised protsessid. 2017. aasta algul oli Eestis 15-24-aastaste arv umbes 4500 inimese võrra väiksem kui aasta varem. Ootame tööturult eemal olevate inimeste arvu vähenemise jätkumist,» lisas ta.

Majandussektorite vahel pole viimastel aastatel suuri muutusi esinenud ning viimastel aastatel on koguni hooajalised kõikumised sektorite vahel varasema ajaga võrreldes suhteliselt marginaalsed olnud.

«Esimese kvartali numbrid näitavad, et pingeline olukord tööturul püsib. Vaba tööjõudu on järjest vähem. Lisaks eelnevale survestab tööturgu ka tööealiste elanike arvu jätkuv vähenemine. 2017. aastal on tööealisi 6000 inimese võrra vähem kui aasta varem. Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks,» rääkis Elmik.