/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/01/28/506553t1h91e4.jpg)
Eesti Energia jaotusvõrgu juhi Tarmo Mere sõnul tähendaks sellises mahus tasude tõus elektriarve suurenemist umbes kuus protsenti.
Eesti Energia taotleb 13-protsendilist võrgutasude tõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsametil on uue hinnataotluse kinnitamiseks aega kolm kuud. Kui kinnitus käes, kulub veel kolm kuud uue hinnakirja avalikustamiseks. Uus hinnakiri hakkab kehtima järelikult hiljemalt 1. oktoobril.
Mere märkis, et ettevõte ei küsi senisest suuremat palgakulu. Hinnatõusu peamiseks põhjuseks nimetas ta investeeringute ja remonditööde maksumuse suurenemist.
Uus hinnavalem kehtib kolm aastat. Mere märkis, et kolme aasta pärast peaks elektrikatkestusi olema viiendiku võrra vähem kui praegu.
Inimese elektriarve koosneb kolmest osast: võrgutasu, energiatasu ja riigimaksud. Kuna energia hind on vaid üks osa arvest, siis kujunebki lõpphinna tõus tagasihoidlikumaks kui võrgutasude tõus.
Eesti Energia on kinnitanud, et enne elektribörsi avanemist aastal 2013 pole põhjust elektrienergia hinda tõsta.
Eesti Energia taotles mullu 18,8-protsendilist jaotusvõrgu tasude tõusu. Kuid pärast seda, kui peaminister Andrus Ansip oli nimetanud firma taotlust lauslolluseks ja nahaalsuseks, loobus Eesti Energia sellest.
Kuigi peaminister saavutas valimiste ajaks soodsama elektrihinna, tuleb tarbijail poliitikute survel toimumata jäänud hinnahüpe nüüd ikkagi kinni maksta. Seda põhjusel, et Eleringi tasud kasvasid 1. jaanuarist. Eesti Energia tasud aga mitte. Mere kinnitas, et uues hinnataotluses on küsitud ka summa, mis on selle aasta alguses kulunud senisest kõrgematele Eleringi põhivõrgu tasudele.