/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/03/24/6485931t1h2b6e.jpg)
Eesti plaanib edasi kaevata Euroopa Kohtu märtsi otsuse jätta läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks.
Eesti plaanib suhkrutrahvi taas edasi kaevata (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maaeluministeeriumil on kavas esitada Vabariigi Valitsuse 25. mai istungi päevakorda võtmiseks heakskiidu saamine apellatsioonikaebuse esitamisele kohtuasjas T-117/15 Eesti Vabariik versus Euroopa Komisjon tehtud üldkohtu otsusele,» ütles maaeluministeeriumi õigusosakonna juht Ingrid Raidme BNSile.
«Apellatsioon tugineb otsuses olevatele faktilistele ebatäpsustele ning sellele, et Euroopa Liidu õiguse valesti tõlgendamine on viinud kohtu ebaõigete järeldusteni. Täpsemad põhjendused on ettevalmistamisel ning on ja jäävad asutusesiseseks kasutamiseks,» lisas ta.
«Otsus ei olnud suhkru ülemääraste laovarude eest makstud tasu tagasinõudmise hagis. Eesti palus hagis tühistada Euroopa Komisjoni otsuse, millega komisjon keeldus muutmast oma niinimetatud suhkruotsust, millega kohustas Eestit maksma suhkru ülemääraste laovarude eest,» rääkis Raidme.
Euroopa kohus jättis 24. märtsil Eesti 2015. aasta kevadel esitatud hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro ulatuses suhkru liigse laovaru eest makstud tasu tagasisaamiseks selle vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Eesti esitas hagi Euroopa Kohtusse 2015. aasta märtsi alguses. Euroopa Kohus on üks Euroopa Liidu Kohtu kolmest instantsist ja tegeleb muuhulgas liikmesriigi kohustuste rikkumise küsimustega.
Euroopa Kohtusse pöördus Eesti seetõttu, et Euroopa Komisjon ei rahuldanud taotlust summa tagastamiseks. Eesti hinnangul on Euroopa Komisjon rikkunud mitmeid asutamislepingust tulenevaid õiguse üldpõhimõtteid nagu hea halduse ja liidu tegevuse õiguspärasuse põhimõtet ning see on kaasa toonud liidu alusetu rikastumise.
Eesti pidi Euroopa Liiduga liitumisel tasuma niinimetatud trahvi erinevate kaupade üleliigsete laovarude eest. Vaidlus suhkru üleliigse laovaru osas on esile kerkinud seoses kahtlusega, kas Euroopa Komisjon täitis omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Kuna Euroopa Liidu Üldkohus tühistas Euroopa Komisjoni otsuse muude põllumajandustoodete kui suhkru üleliigsete varude kindlaksmääramise kohta, tagastas komisjon Eestile ühenduse eelarvesse tasutud 2012. aasta lõpuks 6,6 miljonit eurot.
Samale otsusele viidates on Eesti taotlenud ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud 34,3 miljoni euro tagastamist. Komisjon teatas 2014. aasta detsembris, et ei rahulda Eesti taotlust.
Hagi esitamist toetas Euroopa Kohtu seisukoht, et Euroopa Komisjon ei täitnud omapoolset kohustust tagada, et vajalikud õigusaktid oleksid ühinemise kuupäeval Euroopa Liidu Teatajas eestikeelsena avaldatud.
Suhkru üleliigse laovaru eest on Eesti tasunud kokku 34,3 miljonit eurot ehk 75 protsenti määratud kogusummast 45,7 miljonit eurot. 25 protsenti määratust oli Eestil lubatud jätta endale kulude katteks, mistõttu ei tulnud seda liidu eelarvesse maksta.