/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/03/30/548440t1he75b.jpg)
Keskpanga sõnul on purustatud kroone aastaid prügimäele ladestatud, mis on odavam variant võrreldes põletamisega.
Eesti Pank: kroone on aastaid prügimäele viidud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olemasolev ladestamise meetod on majanduslikult soodsaim,» ütles Viljar Rääsk Eesti Panga avalike suhete büroost. Tema sõnul kasutavad sama meetodit ka paljud teised riigid. Seda, kui palju soodsam ladestamine võrreldes põletamisega on või mis riigid veel seda meetodit kasutavad, Rääsk aga öelda ei osanud.
Purustatud kroonide käitlemise teenust osutab Eesti Pangale hanke alusel Ragn-Sells. Kui kalliks see läheb, seda keskpank ei ütle. «Ragn-Sellsiga sõlmitud leping hõlmab väga erinevaid prügikäitlemise teenuseid, seega moodustab purustatud pangatähtede käitlemise kulu prügikäitluse hinnast ainult ühe osa. Lisaks sellele ei avalikusta keskpank sularahaga seotud kulusid liikide kaupa,» põhjendas Rääsk.
«Meil polnud vaja luua eurole üleminekul eraldi lahendust purustatud krooni pangatähtede käitlemiseks, kuna ringluskõlbmatu sularaha hävitamine on pidev protsess,» lisas Rääsk. «Näiteks hävitas keskpank 2009. aastal, kui eurole üleminek sularaharinglust veel ei mõjutanud, umbes 33 miljonit pangatähte.»
Võrdluseks - eelmise aasta lõpus ehk vahetult enne eurole üleminekut oli käibel 65,2 miljonit pangatähte.