Hiidinvesteeringud said kinnituse: valitsus hakkabki Haapsalu raudteed arendama

Rail Balticu meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul tänavu aprillis. Foto: Alar Truu/Õhtuleht

Valitsus jõudis tänasel kabinetinõupidamisel kokkuleppele suuremahuliste transpordi taristuinvesteeringute plaanis, muuhulgas investeeritakse Haapsalu raudteesse ja kolme suure maantee kvaliteedi parandamisse.

Plaan näeb ette Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu ning Tallinna-Narva suunal transporditaristu kvaliteedi tõstmise nii raudteel kui maanteel. Samuti tehakse investeeringuid regionaalsete lennujaamade, transiitteede ja Haapsalu raudtee arendamiseks.

Aastatel 2018-2020 investeerib valitsus transpordi taristusse täiendavalt 135 miljonit eurot, teatas valitsuse pressiesindaja.

Narva maantee surmalõik ohutumaks

Tallinna-Pärnu suunalise Via Baltica maantee ehituseks on tulevatel aastatel eraldatud täiendavad 44 miljonit eurot. Lisaks nähakse ette Tallinna-Narva maanteel oleva ohtliku Aaspere-Haljala teelõigu 2+2 kujule viimist, mille jaoks eraldatakse 15 miljonit eurot. 

6,5 kilomeetri pikkune teelõik Aaspere ja Haljala vahel on tuntud ka kui «surmalõik». 17 aastaga on seal liiklusõnnetustes surma saanud surma 12 inimest.

6,5 kilomeetrit, 17 aastat, 12 surma

Aaspere-Haljala vahelisel teelõigul juhtunud traagilised avariid. Foto: Meelis Meilbaum

Maanteeameti ida regiooni ehitusvaldkonna juht Anti Palmi on varem Virumaa Teatajale öelnud, et Aaspere-Haljala teelõik kuulub riigi 300 ohtlikuma koha sekka. Lääne-Virumaal on see ainuke paik, kus on ette tulnud nii palju surmajuhtumeid. 

Palmi sõnul juhtuvad avariid nimetatud teelõigul kõige sagedamini möödasõidul. Üks põhjustest on tee kupliline reljeef: sohver küll näeb, et sõidukit vastu ei tule, kuid see võib jääda kupli varju. Seda eriti valgel ajal, sest pimeduses annavad vastu tulevast sõidukist märku tuled, kuigi sõidukit ennast veel näha ei ole. 

Palmi hinnangul on nimetatud teelõik kõige ohtlikum päikeselisel suvepäeval, kui päike on asfaldi kuumaks kütnud ja õhu virvendama pannud. See virvendus segab oluliselt nähtavust. Palmi rääkis märtsi lõpus, et tänavu on ohtlikule teelõigule plaanis paigaldada kummipostid.

Samasse suurusjärku, 15 miljonit eurot, jääb ka transiitteede programm. See raha on mõeldud kohalike omavalitsuste toetuseks, kelle haldusalas olevaid teid kasutatakse transiitteedena. Sarnast programmi on rakendatud ka varasemalt, kuid selgelt väiksemas mahus. 

Kaheksa miljonit Haapsalu raudteesse

Kolmanda suurema investeeringuna nähakse ette regionaalsete lennujaamade arendamist, mis hõlmab endast Pärnu ja Kärdla lennujaamade rekonstrueerimist kogumahus 21 miljonit eurot.

Suur osa valitsuse poolt ellu viidavatest lisainvesteeringutest läheb ka raudteedesse. Programm näeb ette Haapsalu raudtee esimese etapi Riisipere-Turba vahelise lõigu ehitust, mille jaoks on planeeritud 8 miljonit eurot ning täiendavaid investeeringuid Tallinna-Tartu raudtee ja Tapa-Narva raudtee kiiruste tõstmiseks kogumahus 32 miljonit eurot. Sellest kulub 17 miljonit Narva liini parendamiseks ning 15 miljonit läheb Tartu liini kiiremaks muutmiseks.

«Taristuinvesteeringud on suunatud Eesti piirkondlikusse arengusse, mis seob Eesti oluliselt kvaliteetsemate raudteede ja maanteedega. Me plaanime investeerida järgneval kolmel aastal strateegiliselt olulise transpordivõrgustiku välja ehitamisse lisaraha, mis toob kasu tervele Eestile,» ütles peaminister Jüri Ratas (KE) pressiteate vahendusel.

Ühenduste parandamine aitab peaministri sõnul tagada, et kodu kaugus sobivast töökohast, põnevast huvialaringist, koolist või ka turismisihtkohast ei oleks elus oluliste valikute tegemisel piiranguks. «Liikumisvabadus annab kõigile Eesti inimestele võimaluse elada paremat elu,» leidis Ratas.

Ministri hinnangul aitab majanduskasvu elavdada

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson leidis omakorda, et valitsuse poolt kinnitatud põhimõte näitab, et valitsuse jaoks on tähtis viia ellu projekte, mis tagavad piirkondadele paremad ja kiiremad ühendused.

«Jätkame juba varem planeeritud ning töös olevate objektidega, millest prominentsem on Tallinn-Tartu maantee ehitus, kuid on tähtis, et ka teised kaua oodatud projektid nagu Tallinn-Pärnu suund edasi liiguksid. Täiendavad investeeringud tabavad mitut kärbest korraga, pakkudes kiiremaid ja paremaid ühendusi suurte keskuste vahel, tõstes liiklusohutust ning elavdades majanduskasvu,» ütles Simson.

Raudteevõrgustiku arenguks tehtavad täiendavad investeeringud on ministri hinnangul vajalikud, sest Rail Balticu projektiga edasi liikumine ei tohi jätta seisma teiste liinide ehitust ning arengut. 

Järgmise kolme aasta taristuinvesteeringute kogumaht on 135 miljonit eurot ning see on osa valitsuse plaanist viia ellu suuremahulisi investeeringuid.