Euroopa Komisjon ennustab nii Eestile kui euroliidule püsivat majanduskasvu

Euroopa Komisjoni presidendil Jean-Claude Junckeril on põhjust rõõmustamiseks. Foto: FRANCOIS LENOIR/REUTERS

Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosi kohaselt on nii Eestis kui Euroopa Liidus oodata püsivat majanduskasvu. Küll aga tuleb lähiaastatel olla valmis tööpuuduse kasvuks.

Täna avaldatud Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt peaks euroala SKT kasv olema 2017. aastal 1,7 protsenti ja 2018. aastal 1,8 protsenti, andis Euroopa Komisjoni esindus Eestis teada. Euroopa majandus on juba viiendat aastat taastumas, positiivne majanduskasv on jõudnud nüüd kõikidesse ELi riikidesse.

SKT kasv ELis tervikuna peaks jääma mõlemal aastal samaks – 1,9 protsendi tasemele. Tänu välisnõudluse ja investeeringute suurenemisele hoogustub ka Eesti majanduskasv, ulatudes 2017. aastal 2,3 protsendini ja 2018. aastal 2,8 protsendini.

«Täna esitatud majandusprognoos näitab, et ELi majanduskasv on tugevnemas ja töötus väheneb pidevalt. Liikmesriigiti on pilt veel väga erinev, sest paremaid majandustulemusi on saavutatud riikides, kus on rakendatud sihikindlaid struktuurireforme,» märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Tööpuudus Eestis kasvab

2017. aastaks prognoosib Euroopa Komisjon Eestile 2,3-protsendilist ja 2018. aastaks 2,8-protsendilist majanduskasvu (talveprognoosis vastavalt 2,2 protsenti ja 2,6 protsenti). Peamisteks majanduse hoogustajateks on investeeringute suurenemine ja ekspordi kasv. Vaatamata inflatsioonile ei aeglustu märkimisväärselt ka eratarbimise kasv.

Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab suurenenud sisserände ja töövõimereformi tulemusena Eestis lähiaastatel tööjõu hulk kiiremini kui tööga hõivatute osakaal. Sellest tulenevalt suureneb tööpuudus 2017. aastal 7,7 protsendini ja 2018. aastal 8,7 protsendini, võrreldes 6,8 protsendiga eelmisel aastal.

Palgatõusu tempo püsib suhteliselt kõrgena (viis protsenti nii 2017. kui ka 2018. aastal). Alates 2016. aasta keskpaigast kiirenenud inflatsioon hoogustub veelgi ning tõuseb 2017. aastaks 3,3 protsendini.

Eesti eelarvepositsioon muutub prognoosi kohaselt sellel ja järgmisel aastal negatiivseks, selle põhjuseks on suurenevad eelarvekulud ning valitsussektori investeeringud. Struktuurne eelarvepositsioon on 2017. aastal  -0,3 protsenti SKTst ning 2018. aastal -0,7 protsenti SKTst. Valitsussektori võlatase jääb endiselt alla kümne protsendi SKTst.

Euroalal ja ELis tervikuna on riigirahanduse olukord paranemas. ELi riikide eelarvepuudujääk langeb 2017. aastal 1,6 protsendini ning järgmisel aastal 1,5 protsendini SKTst.  ELi riikide võlakoormuse tase väheneb 2017. aastal  84,8 protsendini ja 2018. aastal 83,6 protsendini SKTst.

Tarbimine hakkab langema

Inflatsioon on viimastel kuudel märkimisväärselt suurenenud, peamiseks põhjuseks on siin naftahinna tõus. Euroalal kasvab inflatsioon prognooside kohaselt 1,6 protsendini 2017. aastal (2016. aastal 0,2 protsenti) ning langeb seejärel naftahindade tõusu mõju vaibudes 1,3 protsendile 2018. aastal.

Erasektori tarbimise tõus – viimaste aastate majanduskasvu peamine tõukejõud – oli 2016. aastal viimase 10 aasta suurim. Sel aastal see eeldatavasti kahaneb, kuna inflatsioon vähendab osaliselt leibkondade ostujõu senist kasvu. Kui inflatsioon järgmisel aastal prognoosi kohaselt väheneb, peaks eratarbimine taas veidi hoogustuma. Investeeringud peaksid püsivalt suurenema.

Majanduse väljavaated on endiselt väga ebakindlad. Riskid on üldiselt paremini tasakaalus kui talvel, kuid negatiivsed tegurid on siiski ülekaalus. Välised riskid on seotud näiteks Ameerika Ühendriikide tulevase majandus- ja kaubanduspoliitika ning laiemate geopoliitiliste pingetega.

Prognoosi ohustavate negatiivsete teguritena käsitatakse ka Hiina majanduse kohandamist, Euroopa pangandussektori olukorda ja tulevasi Brexiti-läbirääkimisi Ühendkuningriigiga.