Valitsus algatas Eesti läbi aegade suurima tööstusinvesteeringu ehk miljardieurose tselluloositehase eriplaneeringu Emajõe läheduses Viljandi- ja Tartumaal, nagu ettevõtjad seda algusest peale soovisid.
Ärimehed said oma tahtmise: valitsus algatas miljarditehase eriplaneeringu Emajõe äärde (13)
Esialgu kaalus valitsus eriplaneeringu algatamist ka Pärnu, Viljandi, Jõgeva, Tartu või Põlva maakonda, et selle tulemusena selgitada välja tehase jaoks parim koht. Puiduärimehed ütlesid aga seepeale, et kõik asukohad peale Emajõe on nende jaoks välistatud, mistõttu ei ole mõtet mujal eriplaneeringut üldse algatada.
«Need investorid, kes meie taga on, ei ole valmis seda tehast mujale tegema. Ja kui ükskõik mis põhjusel, olgu see argumenteeritud või mitte, me seda tehast sinna rajada ei saa, siis meie poolt jääb see Eestis üldse tegemata,» oli Est-Fori juht Margus Kohava möödunud nädalal konkreetne.
Seetõttu tegigi valitsus täna otsuse, et eriplaneering algatatakse vaid Viljandi- ja Tartumaal nagu ettevõtjad seda soovisid. Samas piirkonnas algatati ka planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida tehase püstitamiseks sobivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.
Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
Riigi eriplaneeringu koostamine ja mõjude hindamine kestab ligikaudu kaks aastat ja seejärel kehtestab valitsus riigi eriplaneeringu. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab rahandusministeerium.
Kavandatava tehase tooraine vajadus on ligikaudu 3 miljonit kuupmeetrit puitu aastas, tootmisvõimsus kuni 750 000 tonni tselluloosi või teisi biotooteid aastas. Tehase rajamiseks on vajalik umbes miljardi euro suurune investeering. Ettevõttesse luuakse umbes 200 töökohta.