Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6647431t1hbeac.jpg)
Eile Eestit külastanud Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi juht Marc Lemaître ütles struktuurivahendite tulevikust rääkides, et pärast Euroopa Liitu (EL) astumist on Eesti olnud üks peamisi eurotoetustest kasusaajaid. Pärast 2020. aastat tuleb aga olla valmis suureks muutuseks.
Räägime Eestist. Millist mõju hakkavad need muutused avaldama eestlastele?
Kui vaadata asja puhtalt raamatupidamise poolelt, siis on Eesti ELi eelarve järgi üks peamisi kasusaajaid. Ta asub selle nimistu üsna tipus, 3.–5. kohal.
Mõistagi võib Eesti puhul rääkida ka suurest majanduslikust eduloost. Te olete muutunud riigist, mille majanduse arengutase oli alla 50 protsendi ELi keskmisest, riigiks, mille tase on praegu enam kui 75 protsenti ELi keskmisest. See kõik on toimunud vahemikus 2004– 2016 ja seda hoolimata sügavast majanduskriisist 2008–2009. Ning selge on ka see, et mida lähemale jõuab Eesti ELi keskmisele, seda enam väheneb ka Eesti õigus saada struktuurivahenditest toetusi.